Muusik Pearu Paulus mäletab, et nii nagu praegugi, meeldis talle juba lapsena väga suvi. Kõige eredamad hetked on tal meeles mängudest naabrilastega ning laagrist ühes kaunis Eesti paigas.
"Suved olid väga oodatud, mulle suvi väga meeldib!" kiidab Pearu. Kõige enam mäletab ta mänge naabrilastega. "Meill oli päris tore punt. Enam-vähem üheealised, Keilas," kirjeldas ta. Üheskoos mängiti kõiksugu mänge, hommikust õhtuni oldi õues ning veedeti palju aega Keila jõe ääres. "Ujusime, käisime kala püüdmas - mida vaid!" mäletab ta.
Lapsepõlvemängudest mäletab ta, et oma sõpruskonnaga mängiti tihti indiaanlasi. "Meil oli väga tõsine indiaanlaste värk. Kõigil olid oma nimed, omad märgid. Loopisime kive, kirkasid. Ise tegime vibud, nooled. Metsa ehitasime onni. Tegime isegi sauna sisse," muheles ta.
Hiljem, kui Pearu liitus poistekooriga ning käis laululaagrites, sai suvel ka veidi rohkem reisida. Ka see meeldis talle väga. Üllataval kombel mäletab Pearu kõige põnevama väljasõiduna hoopis pioneerilaagrit, mis toimus Käsmus. "Väga head mälestused on mul lapsena pioneerilaagrist ja just ainult ühe kohaga. See oli käsmus. Mulle väga meeldis seal," kirjeldas ta.
Täpset põhjust, miks just see koht talle kõige enam sümpatiseeris Pearu kindlalt ei tea, kuid usub, et põhjus oli kaunis keskkonnas. "See koht, kohe seal lahesopi äärel. See Kuradisaar ja kõik oli nii põnev. Vapustavalt ilus loodus on seal!"
"Käisin seal kaks korda. Esimest korda läksin, siis olin teise rühma liige, teisel korral käisin siis olin viienda rühma liige," mäletab ta.
Retro FM Hommiku saatejuht Rauno Märks uuris suvemälestusi esiletoovas intervjuust Pearult, ega esimene armastus Käsmu jäänud ja seepärast kõige eredamalt meeles on? Seepeale puhkes Pearu naerma ning naljatles, et ega ta nii kehv ka pole, selleks ajaks oli käsil juba mitmes-mitmes armastus. "Esimene armastus oli ikka lasteaias - pissipotid kõik kõrvuti," naljatles ta.
Hiljem, suuremana sai meeliskohas Kloogarand, kuhu koos sõpradega elektrirongiga sõita sai.
