Ühe mehe õnn, on teise mehe õnnetus! Just nii juhtus näitleja- ja koomik Peeter Ojaga, kelle halb harjumus ta elu võimalusest ilma jättis. Teisalt aga, võib osa Eestist kergendunult ohata, teised jällegi murelikult, et ehk oleks võinud see olla elu võimalus ka kogu Eesti kultuurimaastikule.
Alles äsja sai ilmsiks, et Koit Toomest oleks võinud soovi korral saada Eesti kultuuriminister. Muusik lükkas pakkumise viisakalt tagasi, kuid pretendeerijaid on teisigi. Küllap on ka pakkumisi tehtud. Näiteks on koomik- ja näitleja Peeter Oja avaldanud, et tema üks tema harjumus võis saada saatuslikuks võimalusele kultuuriministriks saada.
""Kahjuks on mul rumal harjumus võõraid numbreid mitte vastu võtta (kuigi on olnud ka erandeid). Ma kahtlustan, et üheks vastu võtmata kõneks jäi ka Tanel Kiige oma. Ma oleks kindlalt öelnud "jah"," avaldas mees oma sotsiaalmeediasse tehtud postituses.
Kuid oma sobivuses ametisse ei olnud mees sellest hoolimata täielikult veendunud, lisades: "Oi, poisid-tüdrukud, seda pulli te ei oleks tahtnud näha, mis siis oleks Eesti kultuurimaastikul toimuma hakanud. Nii mõnigi muuseumi vokk ja kapp oleks ühte heitnud, nii mõnigi tants oleks etenduskunstist unistama jäänudki ja nii mõnigi teater oleks keldrist harjakappi tõstetud. Jah, meie rahvast on (vaatamata raskustele) siiski ka saatuse poolt hoitud," kirjutas ta.
