Loo vältel loetlevad muusikud ideaalseid kuritegusid, mille eest seadusesilmalt karistada ei saa, kuid täidavad ideaalselt eesmärki, paisates ohvri tõelist ajuk*ppi nautima. Tundub, et kutte välja vihastada ei maksa, vastasel juhul võtavad nad karma rolli ning karistavad vastast kõige õelamal viisil - argieluga.
Märjad klaasiringid telekalaual, aegunud wetransferi link, vale pin-koodi sisestamise läbi pangakaardi blokeerimine, ülemise naabrina steptantsu harrastamine, võõrastele kontoririietele praelõhna külge tekitamine, Linnalehtede üleküllus, Baltika aktsiatesse investeerimine ja välismaiste telekanalite eemaldamine - need on vaid mõned palas kirjeldatud kättemaksuviisidest.
Animatsioonisarjast "Power Puff Girls" tuntud tegelane Mojo-Jojo ütleks rõõmustades käsi kokku lüües: "That's the evilest thing I could imagine" ("See on õelaim asi, mida oskaksin ette kujutada." -toim.)
via GIPHY
Paratamatult tekib paralleel filmiga "Amelie", mille üheks osaks oli filmis nähtud pahategijate karistamine, seda nende psüühikaga jamades. Amelie korraldas mitme nädala jooksul ohvri korteris mitmeid pisimuudatusi, mis on liiga jaburad ja väikesed, et midagi hullemat karta, kuid panevad enda terves mõistuses kahtlema.
Näiteks vahetas ta mehe sussid number väiksemate vastu või ukselingid teistsuguste vastu ning telefoni kiirklahv, mis tavaliselt helistas emale, suunas hoopis hullumaja registratuuri. Lugu "EOS" kuulates saab elavalt ettekujutada, mida kõike ühe inimese närvi ajamiseks ette saab võtta.