IntervjuuPop-souldiiva Imany toob Eestisse müstilise tervenemisrituaali: on haruldane, et saalitäis inimesi saavad üheks

Täna pop-soul muusikuna tuntud ja hinnatud Imany on sündinud Prantsusmaal, perekonda, kes olid sinna kolinud Komoori Liidust. Kui paljude suure edu saavutanud muusikute puhul kõneldakse, kuidas juba lapseeas olid viited tulevasele muusikakarjäärile igati prominentsed, siis Imany puhul see nii ei olnud. Tegelikult ei meeldinud talle oma hääl üldse ning vältis avalikke esinemisi kui kulutuld. Siiani tunnistab ta, et ei soovi oma juttu salvestuselt tagasi kuulata, ega kipu lavale lihtsalt kõnesid pidama. Muusika asemel hakkas noor Imany tegelema hoopis spordiga. Ta sai väga edukaks kõrgushüppes. Ja seda, et on tõeline võitleja, tõestas juba lapseeas. 

Hiljem viis elutee ta USA-sse, kus asus Ford Models Euroopa ridades modellina töötama. Tema nägu ja sihvakat figuuri on võinud näha kümnete klantsajakirjade kaantel ning võinud kohata tipptasemel moelavadel. See aga ei tähenda, et kõik oleks kulgenud modellimaailmas unistatud glamuuris. Ta veetis pikka aega kodutuna tänavatel, lootuses leida oma koht ning täita unistus, milleks oli ebakindlusest hoolimata ikkagi laulmine. 

2008. aastal otsustas ta tõsisemalt oma unistust püüdma asuda. Kolis tagasi Prantsusmaale ning hakkas regulaarselt esinema erinevates pubides ja klubides üle riigi. 2016. aastal saavutas ta oma looga "Don't Be Shy" üle-Euroopalise tuntuse. Ja nüüd poleks justkui põhjust tagasi vaadatagi. Ometi on paljudel noortel muusikutel põhjust Imany kogemusest kuulda, sest siin on palju õppetunde ja uusi perspektiive, millest tihti pigem vähe kõneldakse. 

Kuidas on võimalik olla üle oma suurest ebakindlusest oma hääle ja esinemise ees ning valida karjääriks miski, mis kõige rohkem hirmu ja ebakindlust tekitab? "Kui ma laulsin, olin lihtsalt nii õnnelik. Miski pole selle õnnejoovastusega võrreldav," kirjeldab lauljanna laialt naeratades.

"Tundsin vaid, et laulmine tekitas minus nii hea ja õnneliku tunde, et ma pidin leidma viisi, kuidas ebakindlusest üle saada. Võib öelda, et minu armastus laulmise vastu oli suurem kui ükski mu ebakindlus või hirm," sõnab ta veendunult.

Mitmeid aastaid on erinevad kodumaised talendisaated lahutanud televaatajate meelt. Lisaks uskumatute talentidega noortele jõuab esimestes voorudes kohtunike ette palju lootusrikkaid, kelle sisemise kire põlemises kindlasti kahelda pole vaja, küll aga lauluoskuses. Mitmelgi eredamal puhul näib, et jäänud tegemata sisemine analüüs, mis võinuks enda võimeid enne tele-ekraanile jõudmist veidi kriitilisemalt hinnata. Kas ainult kirest laulmise vastu piisab ja, kuidas olla enesele adekvaatne kriitik?

"Minu armastus laulmise vastu oli suurem kui ükski mu ebakindlus või hirm."

"Kirg on piisav koht, kust alustada, see on kindel. Igaüks võib olla laulja - on vaja vaid laulda. Küll aga ei saa igaüks muusikaga raha teenida," kirjeldab lauljanna. "Ma arvan, et "hea laulja" või "halb laulja" ei tähenda tegelikult mitte midagi."

"Kui kuulad näiteks Bob Dylanit või Nina Simone'i," toob ta kohe näite muusikamaailma legendide näol. "Kui võrrelda Nina Simone'i Ella Fitzgeraldiga - Ella hääl on klaar, alati perfektses häälestuses, imekaunis, kõlav. Hääl, mida peetakse maailma üheks läbi aegade parimaks. Kui Nina Simone oma oma karjääriga alustas siis inimesed ütlesid, et ta kõlab nagu koer. Bob Dylan laulab enamikel puhkudel noodist mööda," selgitab Imany, viidates kriitikute poolt piitsutatud muusikute tänasele legendistaatusele. 

"Keegi ei saa anda adekvaatset hinnangut sellele, mis on hea või halb laulmine. Asi seisneb alati kires, sinu hinges, mis paneb sind laulma. Just see primaarne asi, mis suunab sind laulma on minu jaoks oluline. Laulmine on kirg," kõlab tema sume hääl teisel pool telefoni kui omaette poeesia. 

Imany lisab, et toore talendiga ei ole võimalik kuigi kaugele purjetada, seda eriti puhul kui soovid muusikast teha oma elukutse. Nii nagu jõusaaliski käimisega, tuleb pidevalt harjutada, korrata ja pingutada, et saada tugevamaks, paremaks. Katsetada uusi asju, kuulata oma keha ning usaldada oma vaistu - mis tundub õige? Sama on lauljanna sõnutsi ka vaimse poolega, mida tuleb treenida ühtima vokaaliga, mida enesest väljutad. 

"Aura või karisma ei ole mitte midagi muud kui jumalik ühendus, see tuleb leida iseenesest."

Aga kust tuleb karisma, või see va kurikuulus X-faktor, mida suurepäraste esinejate puhul tihti välja tuuakse? On seegi midagi, mida saab õppida või peab sellega sündima ja selleta ei ole mõtet üldse lootust hellitadagi? "Asi on vaid autentsuses, aususes ja võib-olla terakeses õnnes. Kuulajad saavad suhestuda lauljaga laval kui ta peegeldab midagi, mis neis juba olemas on. Mõned inimesed on sellega sündinud, kuid kui nad sellega tööd ei tee, ei ole sellest mingit kasu."

"Aura või karisma ei ole mitte midagi muud kui jumalik ühendus, see tuleb leida iseenesest. Kui oled ühenduses jumala või universumiga, või kuidas iganes sa seda kutsud, siis saad pakkuda ka kuulajatele võimalust ühenduda nende jumaliku iseendaga," sõnab ta tasasel kuid kindlal toonil. 

Kontsertetenduses "Voodoo Cello" saabub lavale lisaks Imanyle veel ka 8 tšellomängijat. Kellel siis on esituse ja publiku üle rohkem võimu, kas instrumentaalil, pillimängijatel või lauljal? "Meloodial on kogu võim," sõnab ta sekunditki mõtlemata. Ta kirjeldab, et ilma suurepärase meloodiata ei ole võimalik publiku tähelepanu püüda. "Siis sul on lihtsalt ilus tükike muusikat," arvab lauljanna. 

"Kui meloodia on hea, võid sinna ükskõik millise instrumentaali taha mängima panna - just seda tegin ma "Voodoo Cello" puhul. Ma jätsin alles kõikide nende väga tugevate lugude meloodiad, mida kontserdil esitan. Muutsin vaid nende tonaalsust, et nad mu häälele sobiksid."

"Meloodial on kogu võim."

Kui lavaline karisma on Imany meelest vaid jumalik ühendus, siis millist lõivu võtab see lauljannalt endalt, et olla justkui avatud portaal, mis võimendab ja vahendab publiku emotsioone, elab läbi keerulisi ja süngeid mõtteid, mis hingestatud lugudesse peidetud? Kuidas tulla toime pingega, olla publiku jaoks portaal jumaliku ühenduse jaoks?

"Minu jaoks seisneb kõik autentsusel," sõnab ta kindlameelselt. "Näiteks, mul on pala "You'll Never Know", mille kirjutasin teatud vaimses seisundis. Oletame, et kahe nädala pärast pean seda laulma, aga ma olen väga väsinud või haige. Ma kasutan oma olemasolevat energiat ja vaatan, kuhu see mind viib. See juhtub meiega ju igal päeval - mõnikord on hea tuju, järgmisel oled väsinud ja ei taha kedagi näha. Sama lugu on ka muusikaga," kirjeldab ta paljude muusikute jaoks ebatavalist filosoofiat.

"Ma ei teeskle kunagi energiat või tunnet. Isegi kui tegemist on rõõmsa või kurva looga. Kasutan energiat, mis mul on ja ehitan sealt edasi. Sellisel viisil ei kurna ma ennast eales ja mu esitlus on alati autentne ja tõeline. Erinevad päevad, erinevate energiatega teevad tihti esitatud palast hoopis uue versiooni. Tuleb olla avatud ka uutele võimalustele," räägib ta kirglikult. 

Imany on Eestit külastanud varasemalt suisa kahel korral - 2012. ja 2017. aastal. Just siinne kogetud kaunis loodus ja sõbralikud inimesed kutsusid soulidiiva tagasi. Juba 28. novembril saab teda kuulda Alexela Kontserdimajas. "Ma tõesti mäletan kui roheline kõik oli ja kui toredad inimesed olid. See ei ole kahjuks igal pool tavaline. Ma olen pärit Prantsusmaalt ja prantslased ei ole just selle poolest kuigi tuntud, et nad kenad inimesed on," naerab ta. 

LOE KA: Milline eestlastele tavaline terviseravim Imany eneseabisarsenalis raudselt keelatud on?

Miks on aga seekordne muusikaline etendus "Voodoo Cello" eriline? On see lihtsalt järjekordne kontsert? "See on kindlasti midagi sellist, mida sa varem näinud ei ole. Laval on 8 tšellomängijat, kes mitte ainult ei mängi pilli, vaid ka tantsivad, jooksevad, liiguvad - etteaste on väga teatraalne. Siiski, see on kontsert. Ma nimetaksin seda tervenemisrituaaliks, mida läbi muusika edasi kanname," räägib Imany elevalt.

"8 tšello üheskoos võnkumine on ainulaadne kogemus. Olen praeguseks hetkeks andnud üle 50 kontserdi ja inimeste reaktsioonid on alati samad - inimesed tulevad suu ammuli küsima: mida ma just nägin? Sellel etendusel on väga tugev jumaliku ühenduse võnge."

"Me terveneme koos. On tegelikult väga haruldane, et nii palju inimesi üheaegselt üheks saavad."

"Tšello on inimhäälele väga lähedane. See vibreerib samal sagedusel kui inimenegi. Vibratsioonid on sel õhtul väga kõrged, just selliselt ma selle kontserdi koostasin. See saab olema täielik katarsis. See on tervenemisrituaal, kuid meil on kindlasti ka väga lõbus. Me terveneme koos. On tegelikult väga haruldane, et nii palju inimesi üheaegselt üheks saavad," sõnab ta. 

Imany müstilist showd saad näha juba 28. novembril Alexela kontserdimajas. Lisainfo ja piletid leiad SIIT!