Rasmus Rändvee meenutab uljustükke: nägin juba sõpru teisel pool teed, kui ette sõitis politseipatrull
Kuidagi on ju vaja suureks kasvada! Suuremad ja väiksed rumalused käivad lihtsalt selle juurde. Isegi siis kui oled juba pensionipõlve jõudnud!
Kuidagi on ju vaja suureks kasvada! Suuremad ja väiksed rumalused käivad lihtsalt selle juurde. Isegi siis kui oled juba pensionipõlve jõudnud!
Eesti Laulu tänavune poolfinalist Rasmus Rändvee muljetas Sky.ee'ga nooruspõlves korda saadetud uljustükkide üle. Noormees tunnistab, et hakkas "elu elama" palju varem kui oleks pidanud. Seda eelkõige seetõttu, et hakkas juba varajases eas läbi käima endast mitu aastat vanemate sõpradega, kelle jaoks elukompimisperiood täies hoos.
Praegu pole Rasmus enda sõnutsi kuigi suur tipsutaja ja ka narkootikume pole ta kunagi proovinud. Võimalusi on olnud kuid Rasmus seletab rahulikult, et see ei ole midagi sellist, mis talle huvi pakuks.
Kuigi praegu paneb ta endale suurimaks patuks, mis napsuse peaga korda on saadetud, inimestega tulistesse ja mõtetutesse vaidlustesse laskumist, suutis ta mälusopist välja kaevata ka ühe teise rumaluse, millele nüüd naerdes tagasi saab vaadata.
Noormees meenutab, et sõpruskonnaga otsustati teha koduõlut. Ja mitte tagasihoidlikult mõnda väiksesse pudelisse, vaid ikka suurejooneliselt: bensiinikanistrisse. Olles selle siis valmis villinud, oli tarvis mekkima hakata. Rasmus sai limpsata vaid ühe lonksu kui pidi seltskonnast lahkuma.
Lepiti kokku, et poisid panevad kanistri kelgu peale ja linnas saadakse uuesti kokku.
Rasmus meenutab, et nägi oma silmnähtavalt heatujulisi sõpru juba teisel pool teed ja ületada oli vaja vaid vöötrada, kui kahe seltskonna vahele sõitis politseipatrull, kes noorte käest aru hakkas pärima. Teisel pool teed seisnud Rasmus, keeras südame puperdades otsa ringi ja tänas õnne, et samm mõne meetri võrra kiirem polnud.
Milline pääsemine!