Rein on näinud filmi erinevaid versioone ning selgitab, et kuigi see film on temast tehtud ei ole see tema film: “Ma nägin aasta tagasi esimest montaaži, see esimene versioon oli must montaaž, seda mida ma palusin välja võtta, nad ei võtnud. Kindlasti ei saa öelda, et see oleks minu film mitte üheski versioonis. See film on küll minust, aga mitte minu film.”
Filmimaterjale oli kokku 50 tundi: “Nad on mulle öelnud küll, et see on meie film, sina võid oma filmi teha kui tahad, meie siin muutusi ei tee. Korra mõtlesin, et teeks, aga ma ei oskaks, see tuleks liiga pikk, igav ja vanamoodne.”
Reinu graafik on viimastel aastakümnetel olnud tihe ning vaba aega tal sageli polegi: “Viimased paarkümmend aastat ma 98% ajast kuhugi ei jõua, ainult projektid ja tähtajad. Praegu on vabam periood, olen käinud isegi PÖFFI vaatamas, igal õhtul vähemalt üks film. Kõige rohkem lahutan ma meelt reisimisega. Käin looduses ja teen maatöid ka.”
Rein kirjeldab end pigem nagu introverti, kes elab sageli enda mõtetes: “Suhtlemine teiste inimestega on mulle väga keeruline. Ma ei oska lugeda nende hääletooni ja kehakeelt. Lasteaias pole ma käinud ja vanemad ei andnud ka suhtlemises suurt eeskuju oma olemuse poolest. Mul on häid tuttavaid ja sõpru, aga ma ei suhtle nendega sageli. Üldiselt ma pelgan inimesi.”
Rein rääkis ka aastaid tagasi Eestist põgenemisest, tuuride korraldamisest ja põnevatest leidudest ema päevikutest. Kuula intervjuud siit: