Bändi suur fänn Päevakoer: Oasisel on samapalju vihkajaid kui fänne!

5MIINUSE liige Päevakoer sõnas, et ta on koos bändikaaslase Estoni Kohvriga Oasist kõvasti varajastel hommikutundidel karaokes laulnud ja valjult kuulanud. “Me oleme olnud rohkem kui tavalised kuulajad,” tunnistab Päevakoer. 

Päevakoer on umbes sama vana, kui 1991. aastal kokku tulnud Oasis. “Mul on selline mälestus lapsepõlvest, et mu õel oli üks Oasise singlite kassett “Whatever”. Ma arvan, et kuskil 5-6-aastaselt leidsin selle kuidagi pooleldi mänguga. Ja sealt on see kuidagi külge jäänud. Läksid mõned aastad mööda ja kui natukene vanemaks sain, hakkasin muusikat kuulama, siis ringiga jõudsin tagasi. Edasine on ajalugu, nagu öeldakse.” 

Oasis on Päevakoera ka omal moel mõjutanud, nimelt on ta leidnud ennast esinemistel võtmas Liam Gallagheri kuulsat poosi. “See on see, et sul on mikker natukene endast kõrgemal. Ja siis sul on lõug ülespoole suunatud.” 

Postreid ja muud fänninänni pole Päevakoer kogunud, aga Oasise muusikat on ta see-eest kõvasti kuulanud. “Ma olen jälginud mingeid dokumentaale, mis on välja tulnud, päris raamatuteni pole veel jõudnud, aga nad on ikkagi mul kuklas päris tihti,” tunnistab muusik. 

Oasis on peale oma muusika tuntud ka selle poolest, et bändi moodustavad vennad Noel ja Liam ei suuda omavahel normaalselt läbi saada. 2009. aastal mindi Pariisis toimunud kontserdil nõnda raksu, et lubati mitte kunagi enam koos esineda. Päevakoera sõnul olid tülid tihti põhjustatud sellest, et Liam ei suutnud piisavalt professionaalselt esineda. Ta kippus liiga palju pidutsema ja erinevaid mõnuaineid tarvitama. “Noel on natukene see mõistuse hääl, sest põhiline muusikakirjutaja Liam on olnud nagu geenius frontman (ninamees - toim.).”

Päevakoer ei usu, et vennad nüüd päriselt ja lõplikult ära lepivad. Suureks motivaatoriks on pigem hiigelsuur palgapäev. Spekuleeritakse, et bänd võib tuuriga teenida sadu miljoneid. 

Rauno Märks uuris, et kuidas pädeb Oasise võrdlemine ansambliga The Beatles. “Mulle tundub, et tüübid ise väga tahavad, et nad oleks nagu The Beatles,” ütleb Päevakoer. Ta arvab, et üheksakümnendatel olnud massihüsteeriat saab mingil moel võrrelda biitlitega. “Nad tulid väga põneval ajal. Üheksakümnendate alguses Manchesteris, see muusikaskeene ja kõik, mis seal toimus, rahvas otsis sellist vabadust ja väljundit.” 

“Ma arvan, et nad tulid õigel ajal. Nad tegid ülicatchy't (kaasahaaravat - toim.) muusikat. Ma ei ütle, et see on maailma parim muusika. Oasisel on samapalju vihkajaid kui fänne,” tõdes Päevakoer. 

Kui piletid müüki tulevad ja nende hind liiga kõrge ei ole, kavatseb Päevakoer bändi oma silmaga vaatama minna. 

Kuula kõigest pikemalt allolevast heliklipist!