Best of Kelk: metal-jooga ja kaotatud Michelini tärnid

Nüüdsest saab rahumeelset joogat harrastada ka metalmuusikaga– trenn sisaldab karjumist ja keskmise sõrmega vibutamist

Jooga on populaarne vormis hoidmise viis, millel on väga palju erinevaid variatsioone. Näiteks on olemas meestejooga, beebijooga, akrobaatikale keskenduv jooga ja isegi õllejooga.

Nüüd loodi raske metalmuusika austajatele oma jooga, kus saab karjuda, mängida õhukitarri ja lihtsalt jämmida. Joogatunnid metalmuusikasõpradele toimuvad New Yorgis Brooklynis.

Metal Yoga Bones on ''Saint Vitus Bar'' nimelises toidukohas toimuv joogatund, mis algab kõva häälega karjumisest. Tunni põhiliseks eesmärgiks on siiski sama muusikat armastavate inimeste keskel lihtsalt auru välja lasta. Kes loomulikult soovib, siis võib ta otsida ka sisemist tasakaalu ja rahu.

Joogakeskuse saksa juurtega omanik Saskia Thode on läbi viinud metalmuusikaga vürtsitatud tunde juba aastast 2014 ja on osa võtnud ka metalmuusikafestivali Wacken Open Air õhukitarrimängudest. Samas ei ole siiski tegemist mingi naljaga, sest tundide läbiviija on õppinud Tiibeti munkade ja India gurude juures.

Tipprestoran palus ise, et talt Michelini tärnid äravõetaks

Stress ja paine on inimesele kohutav tunne. Kui stress hakkab kogunema, siis võib see välja viia ootamatute tagajärgedeni. Stressi tunnevad erineva staatusega ühiskonnaliikmed ja see võib tekkida ka suurest ootusest sinu kui töötaja suhes.

Nüüd oli ühe peakoka stress nii suur, et tipprestoran otsustas oma vabast tahtest loobuda Michelini tärnidest. Tegemist on esimese korraga, kui tipprestoran on omal algatusel loobunud kõrget kvaliteeti näitavatest tärnidest. Prantsuse tipprestorn saigi loa eksklusiivsest nimekirjast lahkuda, sest peakokk ei soovinud enam töötamist ehk söögitegemist jätkata suure stressi all. Peakokk Sebastien Bras'i poolt juhitud restoran Le Suquet omas maksimumi ehk kolme Michelini tärni kokku 18 aasta jooksul.

Uus uurimus paljastab, et muusika emotsionaalsest keelest saavad kõikide kultuuride inimesed üheselt aru

Kui sa ei saaks laulu sõnadest aru, kas sa siis ikkagi oskaks arvata, mis tüüpi lauluga on tegemist? Näiteks kui sa kuuleksid kuidas Jaapanis asuv ainu-hõimu kuuluv ema laulab oma lapsele unelaulu, kas sa saaks aru, et tegemist on unelauluga? Või kui taustaks käib navajo-indiaanlaste rahvatantsumuusika, kas eestlase jalg hakkaks samuti tatsuma?

Värskest Harvardi ülikooli uuringust selgub, et muusika keeles on midagi üldinimlikku ja universaalselt. Manvir Singh ja Sam Mehr kogusid maailmast kokku erinevatele kultuuridele omaseid laule, milleks oli kas unelaulud, armastuslaulud, tantsimiseks tehtud lood või haiguse parandamiseks loodud laulud. Siis kuulas neid laule 100 inimest eri maailma nurkadest, kelle ülesandeks oli hinnata, mis lauluga võiks olla tegemist.

Selgus, et suurem osa lauludest suudeti lihtsasti tuvastada. Laste unelaulud, tantsumuusika ja haiguse parandamiseks mõeldud lood tunti väga hästi ära, olenemata, mis kultuurist kuulaja ise oli. Samas armastuslaule ei tuntud peaaegu üldse ära, mis viitab sellele, et armastuslaulude muusikas puudub universaalsus.