02.06.2018 08:28

Best of Kelk: Selle lausega lõppevad kõik peretülid

JohannaKadri

funfun

Igal nädalal toob Retro FMi saatejuht Rain Kelk argipäeviti kuulajateni kõige põnevamad uudised igalt poolt maailmast. Siin on selle nädala kolm kõige põnevamat lugu.

Iga peretüli võib lõpetada kiiresti ühe maagilise lausega

Mitmed erinevad uuringud on näidanud, et kodused toimetused on paarikeste üks sagedasemaid tülide allikaid. Samas igaühel on oma stiil kodus korra hoidmiseks. Kõigil on ka erinevad prioriteedid või tavad, siis miks peaks sama asja pärast tülitsema?

Netilehe PureWow toimetajad mõtlesid välja paarisuhte päästja ehk kiirnõusoleku. Ideeks on, et elukaaslasega väiksete asjade pärast kraaklemise asemel, peaks temaga lihtsalt sama meelt olema ja ütlema, “jah kallis, sul on õigus”.

Selle lihtsa ütlusega võib vältida mitmeid võimalikke riide, mis lõppude lõpuks tervet elu vaadates on mõttetud. Kui mehe stiil nõudepesumasina täitmiseks on tema meelest parim, siis tasuks naisel mehega nõustuda ja kasutada õhtut riidlemise asemel hoopis mõnusa filmi vaatamiseks.

Paarisuhte kõige õnnelikum aeg algab pärast 20 koosveedetud aastat

Kõigepealt saadakse kokku, siis tekib meeldimine ja lõpuks armutakse. Paarisuhe liigub tavaliselt esimestest kuumadest tunnetest püsivama ja tasakaalukama liidu poole, millega on seotud tugev ühtekuuluvustunne. Kuigi armuelu ei ole alati kui tantsimine rooside keskel, siis parimad aastad tulevad alles peale pikka kooselu.

Pennsylvania ja Brigham Youngi ülikoolid viisid läbi ühise uurimuse, mille kohaselt on paarid kõige õnnelikumad pärast 20 koosveedetud aastat. Uuringu kohaselt on abielupaarid sel ajal isegi õnnelikumad kui äsja abiellununa.

Abieluõnne tagavad teineteise austamine, lähedus ja rahulolu. Uuringus osales 2000 paari.

Uuring kinnitas, et ropendavatel inimestel on laiem sõnavara

Ropendavate sõnade kasutajaid on viimastel aastatel uuritud haruldaselt palju ja tuleb välja, et ropendamine on mitmel moel hea tunnus.

On leitud, et ropendajad on teistest ausamad. Lisaks aitab vandesõnade kasutamine leevendada inimese kogetud füüsilist ja hingelist valu.

Nüüd jõuti Massachusettsis asuvas kunstiülikoolis läbiviidud uuringus järeldusele, et ropendavatel inimestel on ka teistest suurem sõnavara. Psühholoogid Kristin Jay ja Timothy Jay jõudsid uuringus järeldusele, et oma kõnes roppe sõne kasutavad inimesed on teistest hoopiski laiema sõnade tagavaraga. Uuringus oli katsejänesteks 43 inimest vanuses 18-22 eluaastat. Katsealused pidid näiteks ühe minuti jooksul ette vuristama võimalikult palju vandesõnu. Peale seda pidid nad loetlema võimalikult palju loomaliike. Lõpuks pidid nad kirja panema nii palju sõnu kui nad teavad, mis algavad A-tähega. Katsealused, kes oskasid öelda kõige rohkem vandesõnu, oskasid öelda ka kõige rohkem loomaliike. Uuringu valim oli küll väike, kuid lähiajal kavatsetakse sama asi läbi viia suurema testrühmaga.

Kommenteeri