Kersti Eesmaa rääkis saates, et kui ta 2019. aasta augustis alustas suursaadikuna tööd, siis kinnitati talle põlengute alguses, et tegu on suhteliselt tavapärase nähtusega Austraalia suve juures. Kuna Austraalia asub lõunapoolkeral, siis on aastaaegade kulgemine võrreldes Eestiga vastupidine.
Suursaadik lisas, et kuskil detsembri keskpaigas saadi aru, et see põleng aga siiski nii tavapärane pole, kuna kahjustused on ootamatult suured. „Ma ei ütleks, et see [metsapõlengute kajastamine] on klikimeedia toode. Soojad ilmad hakkasi hästi vara ja tuuled, mis peaksid kevade jooksul enne suve ära kaduma, ei lõppenud ära. Ja kõige ohtlikumaks nad peavadki tuule mõju tule levikule,“ selgitas Eesmaa.
Olukord on Austraalias lausa nii dramaatiline, et Eesti saatkond pidi pealinnast Canberrast ära Sydneysse kolima. „Praegu on Austraalias teisipäeva õhtu ning me alles eile jõudsime Sydneysse. Pühapäeval Canberras ärgates oli taevas kattunud oranžika postapokalüptilise vinega. Õhtukvaliteet oli 20 korda üle normi. Nähtavus oli olematu. Canberra oli kattunud maailmalõpu meeleollu,“ rääkis Eesmaa.
Sellel samal pühapäeva hommikul välja minnes tõmbas suursaadik käega üle laua, mis jättis tema käe tolmust mustaks. Ka siseruumides oli raske viibida ning kuna ei suudetud tagada tervislikke töötingimusi, siis otsustati kogu täiega Sydneysse minna. Sydneys jätkatakse konsulaadi tööd kohalikus Eesti Majas. Võimaluse tekkimisel ollakse aga kohe valmis pealinna naasma.
Austraalias elavad eestlased pole saadkonna poole pöördunud ja, nagu Kersti Eesmaa sõnas, ei oleks sellel ka mõtet, sest saatkond ei saaks suurt midagi teha. Kui mingi tee on kuskil Austraalia võimude poolt kinni pandud, siis nii on, ja ükski saatkond ei saa sellest üle astuda. Eesmaa lisas, et kohalikud eestlased on hästi informeeritud ja teavad, kuidas tuleohu ajal käituda ja mida teha.
Rahadest rääkides ütles Kersti Eesmaa, et Austraalias arutati pikalt, kes ja kui palju peaks tulekahjudega tegelema. Iga osariigi roll on ise tulekahjusid kustutada. Aga kui asjad läksid hulluks, siis teatas peaminister, et Austraalia loob eraldi agentuuri, kes tulekahjude eest vastutab, ja agentuurile antakse kahe miljardi austraalia dollari suurune eelarve. Lisaks osteti juurde ka kaks lennukit, mis leekidele vett pritsivad.
Teine suurem diskussioon on rohkem poliitiline. Nimelt arutavad kohalikud tähtsad tegelased, kas ja kui palju on praegused põlengud seotud ülemaailmse kliimasoojenemisega ja mida see üldist poliitilist maastikku silmas pidades tähendab.
Tulevikust rääkides ei saa Kersti Eesmaa optimistlik olla. Austraalias kestab tulekahjude hooaeg aprillini, mis tähendab, et kuidagi ei saa väita, et hullem on möödas. Austraalia peab kuni aprillini tulekahjudega tegelema. Tuues paralleele Eestiga sõnas suursaadik, et kui meil räägitakse, et kodudes peavad olema suitsuandurid, siis Austraalias on reklaamid, kus tuletatakse inimestele meelde valmisolekut, kui kodu läheb põlema.
Rahvusvaheline lennuliiklus vaatamata põlengutele takistatud pole, küll aga on olnud mõned katkestused seoses riigisiseste lendudega. Kersti Eesmaa kutsub inimesi ikka Austraaliat külastama, sest riik on suur ja palju on vaadata. Küll aga peaks arvestama põlengutega, nendest tingitud teede sulgemisega ja kui minnakse kuhugi üksi uitama, siis peaks taskulambi kaasa võtma. Kuhugi liigeldes peaks üldse rohkem mõtlema sellele, kuidas seal hakkama saada ja kuidas ohu korral evakueeruda.
„Täiesti võib juhtuda, et tulekahju piirkonnas lülitatakse elekter välja, telefoniside ei tööta ja siis peab mõtlema, mida selles olukorras teha. Lihtsalt rohkem need asjad läbi mõelda. Aga reisime on ikka teretulnud. Austraalial on meie inimestele palju pakkuda,“ lõpetas suursaadik Kersti Eesmaa positiivses toonis.