Henri Anier kuulub kindlasti tippjalgpallurite sekka. Sellest annab tunnistust ka mitme parima mängija tiitli tunnustus. Värskeim neist sai talle osaks Aserbaidžaanis, kus mängitud mäng lõppes seisuga 1:1. Henri on tuntud just oma agressiivse ja jõulise mängu poolest. "Seda on mulle mitmed vastasmängijad maininud," kinnitas ta.
"Väljakul olen üks, väljaspool mängu teistsugune inimene," kirjeldas sportlane. Henri mängib ründes ning igal sammul kinnitab ta, et jalgpall on meeskonna mäng ning oma tiimi heaks tahab ta teha kõik, mis võimalik. Siiski on tema positsioon üks ihaldatumaid, sealhulgas ka üks vastutusrikkamaid. Aga ründajale kuulub ka kõige suurem rõõm: lüüa väravaid.
"Värava löömine on üks parimaid emotsioone elus!" ei hakka Henri kogetud emotsiooni võlu salgama.
Henri jalgpallileping on värskelt lõppenud ning sportlane on pärast poolteist aastat Tais elamist oma kompsudega tagasi Eestis. Nüüd on ta uue lepingu ootel. Loomulikult uurisid ka saatejuhid, kas järgmine leping on juba sõlmitud või vähemalt tekkinud aimdus, mis edasi saab. "Täpselt ma veel ei saa rääkida," muheles ta.
"Ma olen väiksest riigist pärit, see on privileeg, et mind kuskile tahetakse. See on väga palju lihtsam mängijana minna. Huvi on. Mul oli poolteist aastat väga uus kogemus. Hästi läks! Taimaal suures klubis, pika ajalooga klubis. Aasia poole ma ilmselt suundun uuesti," vihjas ta. Muuhulgas lisas ta, et olgugi, et Tai on väga suur ja põnev riik, on neil seadus, et igas meeskonnas tohib olla vaid 3 välismängijat.
Kuula Retro FM-i intervjuust, kuidas jalgaplluritele pakkumisi tehakse, kes klubidega liitumise otsuse vastu võtab ja kes määrab mängija palganumbri?