Annika Hussari huvi nimede vastu sai alguse lapsepõlvest, kui ta leidis Edgar Rajandi nimeraamatu – see oli tema jaoks tohutult põnev ning ta otsustas, et kui ta suureks saab, hakkab ta nimesid uurima.
Eelmises tunnis helistas raadiosse kuulaja Pille, Annika analüüsis ta nime: “Pilled on sündinud umbes 60ndate lõpus kuni 70-80ndatel. Pille kuulub LL-nimede sarja, mis algasid Malle, Helle ja Üllega. Nimed tulevadki selliste sarjadena.”
Märks uuris, kuidas on aga nimepäevade kalender tekkinud. “Minu meelest on selle taga Raivo Seppo, kes on ise sellise nimekalendri teinud. Seal on arvestatud mõnevõrra ka selliseid rahvusvahelisi nimesid, näiteks Kadrid ja Mardid,” selgitas Annika.
Populaarsed nimed on Annika sõnul kultuuri tulnud näiteks filmide ja kuulsate inimeste kaudu. Maris tundis huvi, kas näiteks nimed Lenna ja Mirtel on lendu läinud lauljanna Lenna Kuurmaa ja näitlejanna Mirtel Pohla kaudu? Annika kinnitas, et kindlasti on sel oma osa ning lisas, et Kalmer Tennossaar aitas levitada oma kandis Kalmeri nime populaarsust.
Kuidas on aga vana Eesti nimega Heino? Maris uuris, kas Tujurikkuja onu Heino sketšrikkus Heino nime ära ja pärast seda tõesti ühtki Heinot sündinud pole? “Lisatähendused tekivad pigem külge neile nimedele, mis nagunii enam moes ei ole. Kui võtta selle loogikaga, et nime populaarsus käib ringiga umbes 100 aastase vahega, siis uute Heinodeni on umbes paarkümmend aastat aega veel,” rääkis Annika.
Kui palju on Eestis väikeseid Ülosid? Kas ilmastikunähtused on endiselt populaarsed nimed? Miks eelistavad eestlased originaalsemaid nimesid? Kuula intervjuust!