Kas välk võib sind tabada rannas päevitades? Leiutaja ja teaduse populariseerija Aare Baumer selgitab, mida ohu korral teha

Kui haruldane selline juhtum on? Aare avaldas kahetsust, et selline asi juhtus, kuid rääkis: „Ma vaatasin statistikat – Kreekas saab märtsi ja septembri vahel välgu tabamusest surma keskmiselt 2,3 inimest. Nende Kreekas elavate miljonite kohta seda pole ju palju,“ tuues näite, kuidas üks noormees läks äikeseilmaga surfama, tahtes näidata kõigile, kui kõva mees ta on. Kahjuks lõi välk aga purjelauda ja ta sai surma. 

Rauno sedastas, et purjelaud oleks justkui ilmselge, aga tütarlapse trikool olev nööbitaoline detail, see on ju pisut absurdne? „Tegelikult ei ole, sest metall juhib hästi elektrit. Metall on kehal selliseks elektrijuhiks, mis keha pinnal juhib selle (välgu – toim.) laiali,“ selgitas Aare, millised objektid on kehal eriti heaks elektrijuhiks ehk kõik, mis on keha peal: kaelaketid, käekellad jmt. 

„Veega on nii, et täiesti vastukäivat informatsiooni jagatakse,“ rääkis Aare. „Välk levib hästi pinnakihis, eriti ookeanis, kus on soolane vesi. Kui sa pinnakihis ujud, saad kohe laksu ära. Kalad aga jäävad ellu, kuna nemad ujuvad sügaval.“ 

Mida siis teha, kuidas end äikese eest kõige paremini kaitsta? 

„Istu autos, mine majja, aga loomulikult ära katseks hoia veetorudest kinni. Lihtsalt istu seal toas!“ selgitab Aare, et mida madalamal olla, seda parem, sest kõrgepingemast katab koonusesuuruse ala – koonus teatavasti on ülevalt kitsam. 

„Kui on tulemas äikesepilv, ole hea, mine võta väike drink ja oota rahulikult, et torm läheks üle. Selle asemel, et seista seal ja teha mingit selfit sellest, kuidas sa seisad hallis ja hämaras,“ andis Aare Raunole kaasa soovituse Kreeka reisiks. 

Miks mõjub elektrilöök lehmadele ja hobustele eriti hullusti, millise ilmaga võib juba hommikul öelda, et äikeseilm on tulemas, kuula allolevast intervjuust!