Stuudios võeti ette värskes Maalehes ilmunud sõnapilv, kus on toodud enim viimasel ajal öeldud või kirja pandud sõnad seoses majandusega. “Siin on kriis, pankrot, võlg ja paanika, minule jääb tegelikult hoopis silma selline sõna nagu intress, mis tegelikult kipub seal taustal olema. Raha on läinud kallimaks ja läheb veel. Paljud nendest negatiivsetest asjadest, mis on välja toodud, on tegelikult selle tagajärg. Teine asi, mis on võib-olla oluline, on see, et sõna “paanika” on ka suurelt ja kollaselt välja toodud. Mina ei näe hetkel paanikaks põhjust,” ütleb Koppel.
Majandusteadlase sõnul võib paanika olla tingitud kahest asjaolust. “Esimene asjaolu on loomulikult see, et raha on läinud kallimaks. Teine asjaolu on see, et energiahindade tõus, võib-olla toorme impordi ärakukkumine Venemaalt. Võib-olla meie peamiste ekspordipartnerite nõrkus on tekitanud just töötlevas tööstuses suhteliselt ebameeldiva meeleolu. Hästi palju väga negatiivseid ja väga harvasid asjaolusid on langenud kokku. Töötlev tööstus on kohati päris hädas. Paanika on ikkagi väga jõuline sõna, aga neil on, ütleme, väga tõsiseid probleeme.”
Koppel tõdeb, et elu on kindlasti raskemaks läinud üürikorterite omanikel, kellel on ujuva intressiga laenud. “Raha on läinud kallimaks ja see on üüri tootlusele tekitanud mõnigase pinge.” Kui raha läheb kallimaks ja selle kättesaadavus halveneb, siis üldiselt läheb allapoole ka kinnisvaraturg. “Kui jällegi ajalugu vaadata, siis kipub olema niimoodi, et me oleme siin väike dünaamiline majandus. Me sõltume lähiriikidest.”
Tavalisel kui hakkab langema Rootsi kinnisvaraturg, liigub see edasi kõigepealt Soome ja siis meile. “Aga nüüd on jällegi küsimus, et kui ta langema hakkab, et kuhu ta siis langeb? Eelmine kriis tekitas kohati 40-protsendilise languse. Midagi sellist ei ole jällegi praegu mingisugust põhjust prognoosida,” räägib Koppel.
Kuula pikemalt kõigest allpool olevast heliklipist!
