"Muusikateraapia, on teraapiavorm, mida rakendatakse alates sünnist kuni vanuriteni välja ja ka juba lahkuvate inimeste peal," selgitas Marion. Lisades, et tavalisest muusikatunnist erineb teraapiatund väga paljuski. Muusikaõpe on suunatud selgelt muusikaliste oskuste arendamiseks, muusikateraapias on omandatud oskused kaastulemiks, kuid sihttulemiks on erinevate arenguaspektide toetamine, vastavalt teraapiasse tulnud lapse või täiskasvanu vajadustest.
Marioni põhiliseks klientuuriks ongi peamiselt lapsed ning igapäevaselt töötab ta ka Keila teraapiakeskuse rehabilitatsioonimeeskonnas. Mõnikord külastatakse teraapiatunde ka koos lapsevanemaga, kuid nende tundide eesmärgi on eelkõige lapse ja lapsevanema vahelise suhtluse ja sideme parendamiseks ja tugevdamiseks.
Marion kinnitas saatejuhtidele, et inimesed tegelevad tihti ka eneseteraapiaga, näiteks kuulates muusikat, mis mingil põhjusel toetab neid. See võib laias mõttes tähendada, et ka raadio tegeleb teatud mõttes teraapiliste tegevustega.
Maris Kõrvits, Marion Musting, Rauno Märks / Urmas Kolsar
"Väga palju kohtun lapsevanematega, kes ütlevad, et nad ei taha laulda, ei oska või julge. Siis aga selgub, et kui nad kunagi koolis käisid, siis kas neid ei võetud laulukoori või öeldi midagi nende lauluoskuse kohta," selgitas Marion, et paljud lapsevanemadki saavad vabaneda mineviku taakadest.
Emana tundis Maris ka kohe huvi, kuidas mõjutab väikelast tulevikus see, et tema muusikat on talle palju muusikat lasknud ja ta on muusika sees üles kasvanud. Marionil oli endal isiklikust kogemusest tuua näiteid, kuidas tema praegu 15-aastane ja 7-aastane poeg on kasvanud erinevalt.
Ajal kui sündis Marioni esimene poeg ei olnud ta muusikateraapiamaailmaga seotud. "Ma laulsin talle küll, sest emadel on see tihti väga intuitiivne, aga ma ei teinud seda teadlikult. Ühest küljest ma kindlasti rahustasin teda, aga teisest küljest ka enda närvisüsteemi," selgitas ta.
Retros Hommik 6.05.21 foto U.Kolsar-4
Siis kui sündis tema noorem poeg Thor hakkas Marion pojale palju teadlikumalt laulma ja tema reaktsioone jälgima. Ta kasutas tihti lihtsalt tuttavaid viise, rääkides sõnades kõigest sellest, mida ta mõtleb või millega parasjagu tegeletakse. "Hakkasingi puudust tundma lastelauludest, just sellistest, kus ma saaksin lapsele öelda, mida ma päriselt mõtlen ja tunnen."
Nii Rauno kui Maris näisid olevat ühtmoodi traumeeritud palast pealkirjaga "Baby Shark", ning Maris uuris, kas sellel lool on mingi eriline vägi ja sobilikkus lastele ette mängimiseks.
"Sellega on niimoodi, et kui see laul on lapsevanema jaoks emotsionaalselt väga tähtis ja väga oluline, siis miks mitte," sõnas Marion. Rauno ja Maris leidsid aga, et lugu on eelkõige tähtis lastele ja seetõttu leierdatakse seda hommikust õhtuni. "Laste puhul on nagu raamatutega, et nad loevad seda miljon korda, kuniks ühel hetkel aitab," sõnas terapeut lootustandvalt.
Marion on viimased paar aastat tegelenud ka enneaegsete beebide ja nende vanemate aitamisega. "Juhendan alati lapsevanemaid leidma laulu, mis on tähendusrikas just neile. See ei pruugi üldsegi olla klassikaline lastelaul või hällilaul," selgitas Marion. Oluline on üles leida pala, mis toob häid emotsioone, on tähtis partneritele, või meenutab lapsepõlve.
"Mul on olnud juhtumeid, kus lapsevanematele meeldib lugu AC/DC repertuaarist. Iga lugu on võimalik mugandada hällilaulu võtmesse," selgitas ta. "Väikeste beebide puhul on oluline see, et kui me tahame teda rahustada, peavad muusikaparameetrid olema ka vastavad. Võimalikult aeglane ja võimalikult väikese meloodiaulatusega," kirjeldas terapeut.