“Nii nagu arvata võis, võitis Ukraina, seda just ülekaalukalt tänu telepubliku häältele, žürii oli natukene vingus ja pani nad oma järjekorras neljandaks. Siis tulid ikka eurooplased taha ja erakordselt massiivse häältesaagiga tõstsid Ukraina esimeseks,” rõõmustas Pihlamägi ja lisas, et sellist maksimumpunktide sadu pole tema varem näinud.
Ekspert tõdes, et Ukrainale kolmanda Eurovisioni lauluvõistluse võidu toonud Kalush Orchestra „Stefania“ ei olnud iseenesest poliitiline laul, kuid ta muutus selleks pärast 24. veebruari, mil Venemaa tungis oma vägedega Ukrainasse.
Maris Kõrvits uuris Pihlamägilt selle kohta, kes peale Ukraina oleks veel võinud tänavu ihaldatud tiitli koju viia. “See on puhas statistika, variant sai olla ainult ÜK, sest tema häälesaak oli võimas. Aga kaugel ei olnud ka Hispaania oma šarmantse ja seksika Chaneliga, kes ikka väga tugevate tuharavärinatega laval ringi liikus. Aga see oli perfektne tantsunumber, ma ei saa midagi halba öelda.”
Eksperti üllatas täielikult see, et Serbia esindaja Konstrakta pala “In Corpore Sano” lauluvõistlusel lausa viienda koha sai. “Serbia oma morni näoga mutiga, kes pesi pesukausis käsi, see oli ikkagi saavutus.”
Pihlamägi enda meelispala oli tänavu Šveitsi esindaja Marius Beari laul “Boys Do Cry”, kes aga rahvalt ei pälvinud mitte ühtegi punkti. “Midagi sellist pole ma Eurovisionil ammu kuulnud ega näinud. Žürii andis normaalselt hääli ja siis publiku hääled null. Kuidas see on võimalik?” imestas ta.
Mida arvas Pihlamägi Stefani esitusest ja mis seob teda isiklikult Ukraina võidulauluga, seda kuula juba allpool olevast klipist!