Erinevalt Raunost ja Marisest pole Hendrik sel aastal lubadusi andnud "Ma olen lubaduste vaba mees," selgitab ta, lisades, et ühtki sellist talle ei meenu ning kui ka kunagi on saadud lubada, siis pigem moepärast ja vaevalt, et isegi selle täitmisesse uskus.
Lubadusi polegi aga vaja kui elus kulgemine nõnda edukalt välja tuleb. Mari ja Rauno pinnisid lõbusas tujus Hendrikult, kuidas tema laulmisega alustas ning kui palju vaeva oma lauluoskusega üldse näinud on või praegu näeb. Kuidas olla sama edukas nagu Hendrik Sal-Saller. "Ma olen tegelikult hingelt rohkem poliitik," lõõpis muusik. "Kui tahad riigikokku kandideerida, siis ma võin sulle nõu anda, kuidas seda teha."
Hendrik arvab, et tema teekond muusika või laulmiseni oli lihtne, sest tema "elu lihtsalt oligi selline". Muusikute peres kasvanud pojana arvab ta, et küllap olid tal selleks mingid eeldused. Kuigi tema enese poeg muusikuks saamiseks mingeid märke ei ilmuta.
"Ma ei ole kunagi olnud mingi esiletükkija, ma pole käinud konkursitel. Tegin koolis bändi: Generaator M," kirjeldas ta. Muuhulgas tunneb Hendrik nooti, mängib pilli, kuid laulmist konkreetselt õppinud ei ole ja sellest puudust ka ei tunne.
"Kas mul laulmine nüüd hästi välja tuleb, on juba iseasi. Ma ei ole kindel, et kontserdiel on kõik tulnud minu sulnist lauluhäält kuulama, aga võib-olla ma eksin," naeris ta. "Minu jaoks ei ole kunagi olnud oluline kui kõrgelt, kõvasti, kaua või kui puhtalt suudab inimene ühte nooti hoida. See on juba tehniline jutt!"
Muuhulgas on Hendrik vastuolulisel seiskohal: laulukoolid ja lauluõpetajad toimivad nagu vabrik. "Nad on kõik ühe pulgaga löödud," möönab muusik.
"Mul oli kunagi üks sõber, kellega koos tegime bändi. Nimi oli Küsimärk. Ta ei pidanud viisi, tal ei olnud ka rütmitaju, aga ta oli meie bändis solist," selgitab Hendrik, et selleks ei peagi konkreetselt virtuoos olema ning oma ande ja võlu võib igaüks leida ka tipptasemel laulja olemata. "See oli hästi põnev, sest lood kõlasid igas proovis alati erinevalt," lõõpis ta.
Laulmist peab ta üheks instrumendiks teiste instrumentide seas, ega ole kunagi tahtnud seda teistest esile tõsta. Ka Smilersit tegema hakates ei mõeldud üleliia pingsalt sellele omapärasele niššile häälduses ja tämbris, mille poolest Sal-Saller praegu väga tuntud on. "Ma arvan, et asi on ikkagi selles, et kui Smilers tehti, siis me olime inglisekeelne bänd ja tulles inkast üle eesti keelde, olles ise samal ajal Soome keskkonnas, siis see lihtsalt tekkis. Minu jaoks on vokaal lihtsalt üks pill teiste seas. Minu jaoks on kompott olulisem kui see, et üks või teine asi oleks virtuoosne.
Kuula täispikka intervjuud:
