Rita Rätsepp loeb tavaliselt uudiseid iga päev, ta avab hommikul Delfi ja Postimehe, mõnikord sirvib ta ka Geeniuse uudiseid. Selle nädala alguses ei saanud ta aga uudiseid rahulikult lugeda, sest antud ülesanne tekitas ärevust. “Mõtlesin kogu aeg, et kas see on minu top 3 uudis. Siis otsustasin, et lase lahti. Lase asjadel sündida,” sõnas naine. Rätsepp loeb enamasti uudiseid internetist. Kui ta mõned korrad kuus Delfi majas taskuhäälingut salvestamas käib, haarab ta sealt kaasa paberil Maalehe ja Eesti Ekspressi. “Siis nostalgitsen ja loen tugitoolis,” avaldas ta. Teemadest välistab ta enamasti kollased uudised, kuna need teda lihtsalt ei huvita.
Kolmandale kohale paigutas Rita Rätsepp uudise sellest, et legendaarne USA näitleja Denzel Washington on otsustanud näitlemisega lõpparve teha. See oli üllatus talle endalegi, kuna asi ei ole konkreetses näitlejas, pigem üldises trendis, et selle põlvkonna inimesed hakkavad ära kaduma. “Kuidagi natukene kurb oli, et mingid põlvkonnad hakkavad lahkuma. Kuid samas tore, et nad jäävad sinna kinoekraanile alles. Kes on siis otsustanud, et kõik. Aitab! Ma nüüd keskendun oma pensionipõlvele. Ja kes siis tervise pärast. Nagu Bruce Willis. Aga nii see käib, tulevad uued põlvkonnad,” põhjendas Rätsepp valikut.
Teisele kohale paigutas Rätsepp uudise Kanama viadukti õhkimisest, mida ta proovis ka otse vaadata, kuid tehniliste probleemide tõttu see ei õnnestunud. “Siis läksin ära magama,” muigas naine, kellel on seoses selle sündmusega kahetised tunded. Nimelt kuulis ta ühe tuttava käest, et 1991. aastal olid seal viaduktil filmivõtted. Odessa filmistuudio võttis üles linateost, mis rääkis USA-sse pagenud nõukogude inimeste ihalusest tagasi suurele kodumaale. “Ilmselgelt naerukoht. Aga filmiti Ameerika kiirteed. Seda siis filmiti Kanama silla juures, see oli enne augustiputši,” rääkis Rätsepp.
Tema arvates on omamoodi kurb ja paradoksaalne see põhjus, miks sild otsustati õhkida. “Sest sõjaväetehnika ei saa sealt üle. On vaja sild tugevamaks teha. Ja on vaja harjutada, et kui idapiirilt vaenlane hakkab üle tulema, siis saaks õhkida. Selline kummaline seos tekkis minul. See kuidagi kõnetas,” sõnas ta.
Esimesele kohale paigutas Rätsepp Postimehes ilmunud Tõnis Värniku arvamusloo, mis rääkis Estonia teatri juurdeehitusest. See teema on Rätseppa kõnetanud juba päris pikka aega. “Ärge rikkuge Estonia teatrit! Ärge rikkuge seda platsi! See ajab mind tohutult närvi, päriselt ka! Esiteks, mulle meeldivad majad. Mulle meeldib arhitektuur. Inimesed on läbi mõelnud, aastakümneid planeerinud, ehitanud ja teinud. See ei ole karbikene kuskil põllu peal, see on päris arhitektuur ja pärand,” arvas Rätsepp.
Talle väga meeldis arvamusloos olnud ettepanek, et Estonia Selts võiks pigem oma energiat kulutada korjanduse jaoks, millega koguda raha uue ooperimaja ehituseks. Rätsepp toob näiteks Sydney ooperimaja, mis on kohaliku piirkonna ellu äratanud. “Nii nagu meil on KUMU ja ERM. Täpselt samamoodi võiks teha uue ooperimaja. See vana armas soliidne Estonia võiks väärikalt seal olla oma pargiga. Kõrval on Draamateater, ma olen seal kümme aastat töötanud, Draamateater ei vingu mitte millegi üle. Eesti Kontsert ka ei vingu. Palun, Estonia Selts, see on nagu mingi nõukaaegne rudiment, et jõuga surume nii kaua, kuni alla antakse. Ausalt ka,” sõnas naine.
Saatejuhid Rauno Märks ja Maris Kõrvits meenutavad, et vaid kaks nädalat tagasi valis selles samas rubriigis kolm kõige tähtsamat uudist välja Estonia solist Reigo Tamm, kes samuti juurdeehitusega seonduva esimesele kohale paigutas. Tamm aga arvas, et juurdeehitust on kindlasti tarvis. Üheks põhjusena tõi Tamm välja selle, et baleriinid ei saa piisavalt hüppeid teha, sest lava on liiga väike. “Ma arvan, et selleks tuleks ehitada uus teater. Mitte selle ilusa ja toreda platsi pealt õhku ära võtta. Ma olen seda vaadanud. Arhitektuur on minu nõrkus. Ma vaatan seda õudset kuubikut, mis ei sobi absoluutselt sinna,” jääb Rätsepp endale kindlaks.
Kuula kõigest lähemalt allpool olevast heliklipist!