Jevgeni Ossinovski on olnud Tallinna linnapea ametis juba 137 päeva. "Üldiselt tähendab see, et päevas olevaid tunde jääb alati puudu, tööd on alati rohkem. Tuleb osata asju esikohale seada, juhtida meeskonda, et tulemusi saada," kirjeldab linnapea, kellel varasem kogemus valitsuse liikmena.
Tallinna linna tervist hindab linnapea veel üsna heaks, kuid kui liialt pikalt tegevuseta jääda, on trend pigem halvenev. "20 aastat Keskerakonna ainuvõimu tähendas seda, et üldiselt muutus aparaat kaunis kohmakaks. Palju reforme, mida lükati edasi poliitilistel põhjustel," räägib ta.
"See on ka üks põhjus, miks võimuvahetus üldiselt, kõikidel tasanditel, on aeg-ajalt mõistlik. Just seetõttu, et ei tekiks seda tüüpi ahelaid, kus pool parteid on süsteemis tööl. See ei tähenda seda, et uus koalitsioon oleks hakanud eraldi keskerakonna liikmeid kiusama. Kes ametites on, valdavalt jätkuvalt töötavad kui nad on tublid ja professionaalsed. Üldiselt asutuste efektiivse majanduse osas on meil päris suured plaanid," lisas Ossinovski.
Raadiosaatejuhid Maris Kõrvits ja Rauno Märks uurisid linnapealt, mis on südameasjaks, millega esmajoones tegelema hakatakse? "Oleme praegu aktiivses faasis, et me saaksime selle organisatsiooni natuke teises tempos, paremini, kvaliteetsemalt tööle. Püüame lõpetada seda trendi, et igal aastal on Tallinnas sada ametnikku juurde võetud - süsteemis on 13 000 töötajat kokku. Seda on märkimisväärselt palju. Püüame vähemaga paremat tööd teha," tõi linnapea välja suure prioriteedi.
Olulisi teemasid on selle kõrval Jevgeni Ossinovski jaoks veel kolm: "Üks neist on haridus, mis on sisuliselt mulle hästi südamelähedane. See on ka Tallinna üks suuremaid teemasid ja valdkondi üleüldse."
"Teine on tervishoid - Tallinna haigla teemad. Olen sellega teiselt, sotsiaalministeeriumi poolt kunagi alustaud. Võiks selle otsuse lõpuks kätte saada, et me Tallinnas suudame tulevikuvaatavalt luua korraliku haiglavõrgu," tõstis Ossinovski esile.
"Kolmas puudutab keskkonnahaljastust ja linnaruumi teemat, millega sotsiaaldemokraadid on Talllinnas aktiivselt töötanud juba 2021. aastast," lisas ta. Selle teema olulisus tõuseb esile ka Linnaruumifestivalil. "Tallinn on tegelikult üsna madala tihedusega linn. Meil on väga suur rohealade osakaal, teiste linnadega võrreldes. Olles kolleegidega suhelnud, kus õnnetukesed otsivad mõnda ruudukest, kuhu parki ehitada, siis Tallinnas on pea 30% linnarohelust."
"Stardipositsioon ei ole meil halb, aga kuidas seda ruumi paremini kasutada, olukorras, kus me rahvaarv kasvab? Meil on hetkel 440 000 elanikku. Erinevate prognooside kohaselt tuleb juurde 60 000 või isegi 100 000 inimest lähima kümnendi jooksul. Ruumikitsikus Tallinnas loomulikult suureneb," kirjeldab linnapea.
Linnaruumifestival toimub tänavu kolmandat korda. Sellele andis Jevgeni hoo sisse kolm aastat tagasi, volikogu esimehena. Kahel varasemal aastal on see toimunud Rävala puiesteel, Välisministeeriumi juures. Tänavu on tsentriks hoopis Linnahall ja sealne ümbrus. "See on hästi huvitav koht, kus paljud inimesed ei ole ammu käinud. Linnahallist koguaeg räägitakse, et mis temast teha, kas maha lammutada? Aga tegelikult selleks, et seda ruumi tajuda ja mõtestada teistmoodi on vaja kohale minna. Seda me sel korral teeme," selgitas Ossinovski asukohavalikut ning tänavust fookust.
"Mere aspekt on ka ääretult oluline - harva oskame seda väärtustada, aga tegelikult peaksime," räägib linnapea, kirjeldades teiste riikide suurlinnu, kus mereäär on aedadega piiratud ning ehitiste poolt suletud. "Mereäär peab olema inimeste oma. Me püüame liikuda selle suunas, et mereäär jääks avatuks. Teeme selle sellisel viisil korda, et inimestel oleks võimalik seal liikuda," lisas ta.
Tutvu lähemalt Linnaruumifestivali kavaga SIIN! Kuula ka täispikka intervjuud Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovskiga!