Maris ja Rauno uurisid Revo naise Merle käest, kuidas naine on peale legendaarse muusiku lahkumist hakkama saanud ning jagati ka mõningaid ühiseid mälestusi.
Esimesed aastad olid Merle jaoks arusaadavalt äärmiselt rasked: “Mingi hetk tundub, et nii palju asju on ära tehtud ja siis mingi hetk tundub nagu see oleks alles eile olnud. See oli tõesti nii ajuvaba, et inimese keha on nii huvitav, ta satub šokki ja siis hakkab ise ennast parandama. Terve see aeg, mis ma ta kõrval olin aju lihtsalt keeldus uskumast, et see on lõpp, ilmselt oli see mingi kaitserefleks.”
Esialgu ei plaaninud Revo oma haigusest midagi avalikult rääkida, kuid kindel soov oma lugu jagada tuli sellepärast, et inimesed rohkem kontrollis käiksid: “Me ei rääkinud sellest omavahel. Ei tahtnud seda nagu uskuda ja lihtsalt eitasime. Ta tegi intervjuu ka Anu Välbale just selle mõttega, et mitte keegi ei teadnud sellest haigusest Eestis mitte midagi. See tekitas mingi epideemilise käitumise, et inimesed hakkasid kontrollis käima.”
Merlel võttis ligikaudu 4 aastat aega, et eluga edasi liikuda. “Esimene aasta elasid mingis pilves ja tegid monotoonselt mingeid liigutusi, mis sa pidid tegema, aga mõtetega kohal ei olnud. Eks oli ka eluhävituslikke perioode ja depressioone. Võtsin ka antidepressante mingil perioodil,” jagab ta valusat kogemust.
Igal aastal kogunevad Revo sõbrad kokku ja tähistavad elu, just nii nagu Revole oleks meeldinud: “Me oleme iga aasta sõprade ringis kogunenud, nii tema sünnipäeval ja lahkumise päeval. Tema visioon oli elu tähistamine. Kuna Revo oli selline inimeste inimene, siis tema ümber olid alati seltskond ja pidu.”
Ürituse toimumise kohta saab infot siit: https://m.facebook.com/events/887706952171290