Teeriiulid on toidupoodides väga pikad, niiet sel korral jättis toidupolitsei luubi alt välja klassikalised rohelised, mustad ja valged teed ning keskendus rohkem teistele, et saada parem ülevaade, mida ikkagi on hea hommikuti või koogi kõrvale juua. "Saigi just vaadatud lisanditega teesid, mis kahjuks ongi tundmatud lõhna- ja maitseained, mis üldjuhul, kui on pakendile kirjutatud lõhna- ja maitseaine, ei ole looduslik. Selle järgi saigi teesid vaadatud," rääkis Marge.
Liptoni teed paistavad poeriiulilt alati silma ning on vähe inimesi, kes ei ole varem mingit Liptoni teed joonud. Toidupolitseinik haaraski kätte Liptoni vaarikatee ning uuris lähemalt, kui palju seal siis ikkagi puhast kraami on. "Selles oligi sees mingisugused lõhna-ja maitseained ning isegi maltodekstriin. See on keemiliselt töödetud magusaine aga pigem siis loodusliku algupäraga."
Tekib küsimus, kas seal üldse ehtsat vaarikamaitset saab tunda. Marge Tava sõnul, olukord täiesti lootusetu ei ole. "Kindlasti on sinna lisatud ka naturaalset vaarikamaitset aga inimeste ootused on nii suured, et see naturaalne, ma ei oska seda protsenti täpselt öelda, aga osadel pakkidel on 0,6% naturaalset, teistes 0,2% naturaalset. Ilmselgelt see ei ole piisavalt intensiivne ja inimesed kipuvad eelistama just sellist, millel on intensiivsem maitse, mõtlemata selle peale, et selle intensiivse maitse taga võib olla mingisugune sünteetiline aine, mis selle maitseelamuse tekitab."
Õnneks on poeriiuleid päästma tulnud kodumaised teed, mis on meie loodusest ja aedadest saadud. Näiteks Põhjala taimeteed ning Kubija ürdiaia teed.
Kuula täispikka intervjuud ning milles toidupolitseinik Marge Tava räägib, kas kotiteed on automaatselt ka halvemate koostisosadega.