„Muusika on minu jaoks elu loomulik osa. Ma ei kujutaks oma elu ilma muusikata ette. See on minu jaoks umbes nagu õhk, sa võid minult kõik muu ära võtta, aga muusika ja raamatud peavad jääma," ütleb produtsent Triin Luhats. Rubriigis „Minu kõrva(m)uss" jagab ta oma lemmikuid.
Triin Luhats puutub muusikaga kokku ilmselt rohkem kui keskmine muusikanautleja. Ta on saadete "Eesti otsib superstaari", „Su nägu kõlab tuttavalt" ja „Maskis laulja" tegevprodutsent, kelle ülesadeks on olnud läbi aastate kuulata läbi tuhandeid laule.
„Tehes meelelahutus- ja muusikasaateid, tean, et kõige raskem ongi just sobivate lugude valimine. Minu, kui tegevprodutsendi amet on muuhulgas aidata ka omalt poolt lugude valiku juures. Seega käivad mul peas väga erinevad ussid – popist rocki, kantri, hard rocki, etno, klassika, disko, latiino, jazzi, indie, hiphopi ja räpini ja kõike muud võimalikku veel vahepeale. Neid usse on nii palju ja nad paljunevad pidevalt."
Rända ajas kuhu tahad
„Minu jaoks on muusika olnud kõige lihtsam ajas rändamise vahend. Võin ennast mõnd pala kuulates täpsesse ajahetke või meeleollu viia. Mõnedel muusikapaladel on energia kiirem, seda saab kasutada siis, kui on vaja inimgruppe boostida. Teised on aga sellised, mis aitavad keskenduda. Muusikaga saab teha imesid ning tuua esile ka tunnete tormi."
Viimased kümme aastat on Triinu ennast erinevates olukordades aidanud Arvo Pärdi „Spiegel im Spiegel". „See on olnud selline ühteaegu kurb, täiuslik, rahustav ja inspireeriv lugu. Kui vaja, tekitab selle abil endas vahel tunnetetormi."
Lapsepõlv tulvil vinüüle
„Mäletan, et meil oli kodus palju vinüüle ja grammofon, mida ma usinasti "käiasin". Tänud siinkohal mu vanematele, et nad tol ajal sellise aparaadi pisikese põngerja kättenäppimiseks usaldasid. Juba väga noorelt - no nii kahe-kolmeaastasena - meeldisid mulle Apelsin, Anne Veski, Jaak Joala, Alla Pugatšova, Lokomotiv GT, MIreille Mathieu ja no kõik, kelle plaadid 70ndate lõpus olid vähegi Eestis saada. Ja Entel Tentel. Ja Olav Ehala. Need muusikud ja see muusika lõidki ilmselt minu muusikalise fooni. Meenub, et meil oli kodus ka näiteks Elton Johni, Queen`i ja ABBA plaate. Ja muidugi The Beatles. Mäletan selgelt lugu kollasest allveelaevast ning Eleanor Rigbyst.
Ülimalt inspireeriv siiani. Ja kuidagi eriti hästi mõjus lugu „Here Comes The Sun". Lauludega on vist üldse nii, et lapsena võtad laulu tunnetuse baasil ja alles hiljem õpid sõnu kuulama. Ilmselt tänu The Beatles loole olen elumotona mõelnud, et mis ka ei juhtuks, päike tõuseb homme nagunii. Lapsena laulsime seda isaga kaasa. Viimati hüppas see lugu minu elus välja pea kümmekond aastat tagasi, kui mu poole aastasele tütrele Lillemorile see lugu väga meeldis. Hakkasime talle seda korduvalt laskma ja nii siis ta ärkas mitu head aastat hommikuti just selle loo saatel."
Ilusaim eestikeelne lugu
Mitmed muusikaga seotud mälestused on Triinul seotud lapspõlvega: „Ma arvan, et olen lakipudel käes ka kõik ABBA lood läbi laulnud."
Tänu ajakirjanikust isale, kes liikus töö tõttu ka muusikute ringkonnas, õnnestus Triinul juba üsna noorelt näha lavatagust elu. Lapsena olid need korrad väga põnevad, kui istusid näiteks Linnahallis Rock Hotelli või Karavani või Marju Läniku esinemise ajal hoopis lava taga.
Poleks muidugi eales arvanud, et täiskasvanuna töötan alal, kus väga suur osa on muusikal ning viibingi kogu aeg "backstage'is".
Milline on aga Triinu meelest kõige ilusam eestikeelne lugu? „Laula mu laulu helisev hääl" - just Ivo Linna esituses. Iga kord kui ma seda kuulen, jääb aeg minu jaoks seisma ja olen justkui mingis katarsises."