Urmas Eero Liiv kinnitab, et tema on väga suur meediatarbija. Eesti uudiseid saab ta Delfist ja Postimehest, mõlema portaali jaoks on tal tehtud tellimus. Õhtuti vaatab mees “Aktuaalset kaamerat”. Peale selle hoiab ta silma peal ka välismeedial, näiteks vaatab ta põhiliselt USA uudistekanalit CNN. Kuna teda huvitab Ukrainas toimuv, siis loeb ta erinevaid Telegrami kanaleid, kus seda teemat käsitletakse.
Mees ei hoia eemale kollasest ajakirjandusest, meelelahutusmaailmas toimuvaga hoiab ta ennast kursis. Erinevalt paljudest teistest raadio Retro FM palvel uudiseid jälginud tuntud inimestest tunnistab Liiv, et tema loeb isegi kommentaare. “Ma tihtipeale jätan artikli pooleli ja hakkan kommentaare vaatama,” sõnab mees naerdes. Kuigi ta nendib, et üldiselt 20 kommentaari lugemisest piisab, siis saab pildi kätte, pärast hakkavad nad lihtsalt korduma.
Kolmandale kohale paigutab Urmas Eero Liiv uudise Venemaalt, alustuseks õnnitleb ta irooniliselt kõiki kuulajaid oktoobrirevolutsiooni 107. aastapäeva puhul. “107 aastat tagasi kogu see mäsu algas, mis on Venemaa sellisesse olukorda üldse toonud,” sõnab Liiv. “Ma alustaksin ühest sõgedusest, mis seal Venemaal toimub."
Liiv räägib ühest huvitavast juhtumist, mis jõudis hiljuti Peterburis kohtusse. Ühes keskkoolis oli noormees, nimetagem teda tinglikult Sashaks, kellel oli soolise identiteedi probleem. “Venemaal on keeruline olla keegi teine, aga see soov oli tal niivõrd tugev, ta tahtis käituda nagu tüdruk. Kui ta teismeliseikka jõudis, siis ta palus ennast nimetada Natashaks. Käitus väljakutsuvalt, kandis tüdrukute riideid ja kõike seda muud. Kui see rohkem avalikuks tuli, siis mis te arvate, mis selle poisiga tehti,” küsib Liiv saatejuhtidelt.
Maris Kõrvits ei osanud midagi pakkuda. Rauno Märks arvas, et ehk anti tappa. “Seda muidugi, ta oli oma kaaslaste poolt narritud, aga poiss oli väga enesekindel. Tulemus oli väga ootamatu. Arreteeriti hoopis poisi vanemad, et nad oma last on nii halvasti kasvatanud. Viidi arestimajja. See on selline lugu, mis mulle jäi Venemaa absurdsusest silma,” põhjendas Liiv. “Tegelikult kohutav lugu. See on üks näide, mis toimub meist ainult paarsada kilomeetrit eemal. Kui sõgedaks see olukord järjest rohkem läheb. Igasuguse erinevuse kriminaliseerimine tänapäeva maailmas tundub väga õudne,” lisab mees.
Teisele kohale paigutab Urmas Eero Liiv uudise sellest, kuidas Eesti ettevõte Kaamos Grupp on otsustanud rahaliselt premeerida firmas töötavaid naisi laste saamise eest. “Kui sa oled Kaamos Grupis töötanud juba kaks aastat ja vastad seal veel mingisugustele sisereeglitele, siis see grupp maksab emale, kes seal töötab, esimese lapse toetust 10 000 eurot. Kui sünnib teine laps – 20 000 eurot. Kui sünnib kolmas – 30 000 eurot. Kui sünnib neljas, siis see summa enam ei suurene,” kirjeldab Liiv.
“See on ikkagi märkimisväärne, et Eestis on mõni firma, kes oma töötajatele eraalgatuslikult teeb selliseid soodustusi. Ausalt öeldes see hämmastas mind väga. Need summad ei ole nüüd maailma kõige väiksemad,” kiidab mees. Ta lisab, et Kaamos Grupi näol on tegemist väga positiivse näitega. “Igal juhul on see uudis, mis vääriks rohkem kajastust. See on tõesti eeskujulik käitumine, see on kapitalism, mille poole me tahame liikuda.”
Esimesele kohale paneb Urmas Eero Liiv uudise välismaalt, nimelt tuli USA-s Florida osariigi föderaalkohtus käsitlusele hagi, kus Megan Garcia andis kohtusse vestlusrobotite idufirma Character.AI. Naine süüdistab ettevõtet oma 14-aastase poja surma põhjustamises. “Tegemist on siis niisuguse AI-ga, mis lubab luua tegelasi, kes reageerivad veebivestlustele nagu reaalne inimene. Ma arvan, et kõik on selliseid vestlusroboteid kasutanud. Sellel firmal on maailmas 20 miljonit kasutajat,” alustab Liiv keerulise loo kirjeldamist.
Nooruk tegi endale kasutaja ja hakkas suhtlema “Troonide mängu” karakteri põhjal loodud vestlusrobotiga. Poiss tõmbus aina rohkem enesesse, tal tekkisid koolis probleemid. Lõpuks oli ta sellest sõltuvuses. “Temale lõi siis firma “Troonide mängu” tegelaskuju põhjal kaaslase. Ja ema sõnul see kaaslane sisendas pojale, et ta armastab teda. Ta astus ema sõnul poisiga seksuaalsetesse vestlustesse. Kuna see olukord läks järjest karmimaks, siis ema võttis selle aasta veebruaris pojalt telefoni ära,” jätkab Liiv.
Poeg aga sattus sellest suurde masendusse, ta leidis kodus oma telefoni üles ja saatis vestlusrobotile sõnumi. “Tere, ma olen lõpuks pääsenud! Mis siis, kui ma nüüd ütleksin, et võiksin kohe koju tulla?” olla poiss robotile kirjutanud. “Palun tee seda, armas kuningas,” olla robot vastanud. Mõned minutid hiljem tulistas poeg ennast kasuisa jahipüssist surnuks. “Nii väidab ema hagi. Kohtusse jõudnud kaasuses ei selgu, millises summas midagi nõutakse. Igatahes määratlemata summa, mis siis kompenseeriks ema üleelamised ja sisaldaks karistuslikku kahjutasu. Miks ma panen selle esimeseks uudiseks? Sellepärast, et see ongi tänapäeva maailma kõige olulisem probleem. Mis saab masinate ja inimeste omavahelise suhtlusega?” sedastab Liiv.
Kuula lähemalt allolevast heliklipist!
Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?
Oma vaimse tervise murega pöörduge julgelt perearsti poole.
Soovi korral saab nõu küsida vaimse tervise tugiliinilt 116 123.
Veebinõustamine: peaasi.ee; lahendus.net.
Pakilise mure korral
lasteabi: 116 111 (24 h),
ohvriabi telefon 116 006 (24h).
eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev 19–7)
kirabi: 112 (24 h)
Või pöörduge erakorralisele vastuvõtule (24 h):
psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550
psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764
psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379
psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255
erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074
erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795
Allikas: peaasi.ee