Varasemalt mitmeid reisisaateid juhtinud Roald on võtnud ette oma elu suurima ekspeditsiooni ning uurib lähemalt seda, mis toimub "Kupli all". Roaldil diagnoositi kevadel ATH ehk aktiivsus-tähelepanuhäire. Mehe jaoks see otseselt plahvatuslik üllatus ei olnud, sest kahtlus selle osas kõrgus tema kohal juba aastaid. "Täiskavanute ATH-st on hakatud rääkima alles viimastel aastal. Minu teadvusesse on see ka jõudnud alles viimase kümne aastaga. Eks ma astate jooksul olen erinevaid kogemuslugusid, artikleid lugenud ja ka netis ise teinud neid tasuta teste. Eks selles on mul endal kahtlus üleval olnud ja olen endale mingis mõttes juba varem sellise diagnoos pannud," kirjeldab Roald.
"Minu raviarst, Dr. Margus Lõoke on mul vana sõber, jalkaklubi kaaslane. Margus tunneb mind ammusest ajast ja ütles ka, et minu puhul väga suurt kahtlust ei ole olnud," selgitas Roald, et ametliku diagnoos sai ta alles käesoleva aasta kevadel.
Elu kulgeb samamoodi edasi nagu ilma ametliku diagnoosita - milleks seda siis üldse vaja on? "See on aktsepteerimine, või teadmine, arusaamine oma vaimsest eripärast. Kui sul ikkagi kahe ajupoolkera vahel on ühendused rooses, ei toimi, siis elu jooksul oled õppinud teatud kompensatoorseid mehhanisme. Ikka oled küsinud endalt, et huvitav, miks mul on nii ja teistel pealtnäha justkui ei ole? See on andnud teadmise ja leppimise," selgitab ta.
Samasugust selgust ja leppimist vajavad ka need inimesed, ke ATH diagnoosi saanud ei ole, kuid lävivad nendega, kes on. ATH'd peetakse tihti moehaiguseks, mis päriselt inimesi ei mõjuta ning igaüks võiks selle justkui põrandal leida. Tegelikkus on vastupidine ning Roald tahab, et inimesed mõistaksid ning abstraktne diagnoos saaks mõneti ka nime ja näo. Esmalt, kas või Roald Johannsoni moodi näo ja nime.
"Selle saatesarja suurim eesmärk ongi justnimelt neid näpuga näitamisi ja stigmasid maha võtta. Minul seda diagnoosi vaja pole, mina ei püüa olla moekas, mul on sellest täiesti kama kaks," räägib ta.
"Ma mitte ei propageeri arsti juurde minemist, terapeudiga rääkimist, vaid hoopis üritan normaliseerida seda. Üha aktuaalsemaks muutub see, et sul ongi oma raviarst, oma psühhiaater või psühholoog, keegi, kellega sa oma vaimse tervise asju saad jagada. Üritan neid stigmasid maha tõmmata ja läbi kaheksa osa põhjalikult lahti selgitada, mis värk see on," kirjeldab saatejuht.
Läbi kaheksa episoodi võtab Roald vaatajad kaasa arsti vastuvõtule, kus Roald on patsient ning üheskoos spetsialistiga keskendutakse läbi episoodide ATH'ga kaasaskäivatele ehk komorbiidsetele häiretele: "Ärevushäire, depressioon, sõltuvus, söömishäire, paarisuhte temaatikad, impulsiivsus ja liiklusraevu teema - mind see ka kõnetab. Neid on veel näiteks autismispektri häire ja eneseregulatsiooni teemad. Nii põhjalikult ei ole seda asja veel teles ette võetud ja me üritame anda sellele diagnoosile ja näo ja nime."
Roald teeb julge liigutuse ning tuleb vaatajate ette niiöelda oma näo ja nahaga, kuid saates saavad sõna veel väga paljud teised inimesed, kellega televaatajad viisil või teisel kindlasti tuttavad on. Ekraanile tulevad kümned inimesed, nii tuntud kui avalikkuse ees veel tundmatud, kellest mitmed tulevad esmakordselt avalikkuse ette kinnitusega oma diagnoosist. "Oluline on mõista seda, et tegemist ei ole mingi pealinna loomingulise inimese haigusega, mis on ainult telesaatejuhtide või näitlejate probleem, aga see puudutab samahästi Tartus elavat baaridaami, pereema jõhvist, lilleseadjat Türilt ja nii edasi ja edasi," rõhutab Roald saate "Kupli all" ekraanile toodava teema olulisust meie ühiskonnas.
"Kupli all" esimene episood jõuab Kanal 2 vahendusel vaatajate ette juba 5. septembril, kell 20.30!
