Kuulujutt või tõde9 võigast ja uskumatut lugu Slipknotist: surnud varese aroom, napp pääs uppumisest ja eriti räige tööintervjuu

Sent surmale võlgu

Corey on mitmetes intervjuudes meenutanud lugu, mida ei tahaks ükski lapsevanem oma maimukese minevikust avastada. Corey oli 15-aastasena piisavalt kehvas tugisüsteemis ning parasjagu rumalas eas, mis viis ta ühel saatuslikul õhtul üledoosini. Ta elas sel hetkel Waterloo lähistel asuvas treileripargis. Muusik on tunnistanud, et tarbis sel ajal ohtralt spiidi ja kokaiini. "Mäletan, et ärkasin ühel hommikul prügikastis. Selle asemel, et mu sõbrad oleks mind haiglasse viinud, otsustasid mind hoopis prügikasti visata, sest arvasid, et ma olen surnud. Tulen teadvusele, näen, et mul pole jalanõusid, T-särki ja mu nägu on üleni verine. Olin kodust 19 kilomeetri kaugusel ja kõndisingi jala koju. Terve tee - lihtsalt mõtlesin, et pean sealt minema pääsema."

Kui vendlus läheb nugade peale

Kitarrist Mick Thomson on 193 sentimeetrit pikk ning temaga ei tahaks keegi vabatahtlikult tüli norida. Küll aga võttis selle väljakutse vastu tema enda lihane vend. 2015. aastal eskaleerus vendade vaheline tüli nii pööraseks, et sattusid omavahel noakaklusesse. Kohale kutsuti politsei, kes leidis purjakil vennad, kel polnud küll eluohtlikke vigastusi, kuid sellegi poolest mitmeid tõsiseid torkehaavu. Vennad keeldusid teineteise vastu süüdistusi esitamast ning said mõlemad karistatud korrarikkumise eest. 

Surnud vares purgis

Igal muusikul on omad rituaalid, kuidas etteasteks valmistuda. Slipknoti lavashow on alati väga energiline ning füüsiliselt nõudlik. Kui näiteks ansambel Smilersi liikmed mekivad enne lavale astumist erinevaid tšillikastmeid, siis Slipknoti liige Shawn "Clown" Crahan hoidis pikka aega purgis surnud varest, mis seal mõnusates ihumahlades marineerides aina lagunes. Enne kontserti tõmbas ta purgil kaane maha ja pistis nina purki, et mõned kosutavad hingetõmbed teha. Seejärel jagas Clown purki ka bändiliikmetele. 

Ühel kontserdil tahtsid kuuldavasti ka fännid sellest mõnust osa saada ning kogu lugu lõppes sellega, et lagunev lind söödi fännide poolt ära. DJ Sid Wilson kirjeldas vänget rituaali: "Meil oli purgis surnud lind. Clown hoidis seda seal väga pikka aega. Me tõime selle endaga lavale kaasa ja hingasime suured sõõmud õhku, otse purgist. Lihtsalt, et teada saada, kuidas surm lõhnab, et see võiks olla meie sees. See viib sind süngesse paika. See ajab sind koheselt oksele ja oksendadki otse maski sisse."

"IOWA" oleks nii liikmetele kui bändile otsa peale teinud

Album "IOWA" on paljude fännide jaoks kõige ehedam stiilinäide Slipknoti brutaalsest jõust. Kahjuks sündisid lood aga tõeliselt süngest paigast, mis ähvardas bändiliikmete eluküünla kustutada. Mitmed bändiliikmed maadlesid agressiooni, depressiooni, ainete kuritarvitamise ja suitsiidsete tendentsidega. Corey Taylor oli vaimselt nii sügavas augus, et tegeles vokaalide salvestamise ajal ka enesevigastamisega. "Ma lõikasin ennast kui olin salvestamas. Ma lihtsalt veritsesin igale poole. Kasutasin lihtsalt midagi, mul oli ükskõik, mis see oli."

Tol hetkel oli bändi mänedžeriks Steve Richards, kes tänaseks on elavate kirjast lahkunud. Bändiliikmed on aga siiani pahased, et mänedžer liikmete vahel ebavajalikke pingeid tekitas. Mick Thomson on meenutanud: "Ma peaksin Steve Richardsi üles kaevama ja laiba läbi peksma. Vahel ma siiski mõtlen, et Jumal on ikkagi olemas, sest ta pani tema ajutüvesse tsüsti, mis muutis ta zombiks. See tüüp lihtsalt astus meie ellu ja püüdis bändiliikmete vahel tülisid korraldada."

Ka Clowni jaoks oli albumi salvestamine üks süngemaid momente tema elus. "See oli täielik katastroof, sest maailm pääses sisse. Narkootikumid, naised ja lihtsalt kuulmine: "Teist saavad megastaarid". Kõik tahtsid meie raha. Ma vihkan seda albumit, kuid see on brutaalselt parim. Inimesed ütlevad meile: "Tehke veel üks "IOWA"." Ja ma lihtsalt mõtlen..."

"Istuge selle otsa! Teate miks? Me peaaegu surime!" sõnas ta keskmist näppu viibutades. "See oli õudne. Mängus olid kemikaalid. See oli ilmselt kõige hullem osa. Mu naine oli sel ajal väga haige, tundsin end isoleerituna, sest ei saanud koos temaga olla. Kogu kurbusest, et me ei saanud olla koos, oli ka frustratsioon ja viha, et ta on haige ja hoolitseb kolme lapse eest ja meile lihtsalt valetatakse meie raha kohta ja oleme ikkagi puruvaesed. Me olin kõigi bändiliikmete vastu ja maksin neile kätte."

Kummaline tööintervjuu

Intervjuus Rolling Stone'ile rääkis Clown, et palkas endale trummitehniku, kuid tööle saamiseks pidi ta tõestama sootuks teistsuguseid oskuseid kui esiti arvata võiks. "Ütlesin talle: "Joo see kusi ära", tema küsib: "Kui palju?". Ma andsin talle 100 dollarit, ta kulistas selle alla."

"Siis küsis ta minult: "Kas viskad veel 75 kui ma selle välja oksendan ja uuesti joon?". Muidugi. Ta öögib, joob selle uuesti ja ütleb: "Näeme hiljem!". Just selle pärast töötabki ta Clowni heaks."

Teinegi raju tööintervjuu

Sid Wilson, bändi DJ meenutab, kuidas õnnestus tal kollektiiviga liituda. Neil oli varasemalt olnud juba läbirääkimisi koostöö osas, kuid bändiliikmed oli skeptilised, kuidas metal-fännid võtavad vastu uudise, et bändis hakkab kaasa lööma DJ. Sid Wilson rääkis varasemas intervjuus, kuidas tal õnnestus bändiliikmeid enda sobivuses veenda: "Ma müüsin selle idee neile päris kiiresti maha. Ma läksin nende kontserdile, fännina. Ma teadsin, et loo "Tattered & Torn" ajal läheb Clown rahva sekka ja mässib fänne mikrofonijuhtmesse ja lohistab neid mööda põrandat. Inimesed jooksid tavaliselt tema eest ära kui teda lähenemas nägid, aga ma nägin teda ja instinktiivselt hakkasin tema poole jooksma."

"Ta mõtles, et ma näitan sellele kuradi uuele lambapeale, mis meie bänd tegelikult on. Ta hakkas minu poole tulema,  aga ma haarasin ta peast, siis kui ta veel laval oli. Ma lugesin viieni ja lõin kuueni jõudes meie pead kokku - kuus on tema number. See lõi tal peaaegu pildi tasku," rääkis Sid. 

"Pärast seda läks ta Joey juurde ja ütles: mul on suva, mida teised bändis ütlevad, see kutt tuleb meiega. Sellest momendist alates olin ma kollektiiviga liitunud ja see oli täielik kaos. Ühes proovis läksid Clown ja Joey tülli ja Clown lõi jalaga läbi Joey trummide ja viskas need toa teise otsa. Ma hakkasin kiiresti oma tehnikat lahti ühendama, sest ma mõtlesin, et see on ainus tehnika, mis mul on, katsu sa neid vaid ära lõhkuda," naeris ta. 

Ära kutsu neid külla kui sul on väärtuslikku kraami

Kui võiks arvata, et bändi ekstreemne käitumine leiab aset vaid nende bändiruumides või nende endi poolt loodud maailmas, kus reeglid puuduvad, on naiivne uskuda, et see mujal ei juhtu. 2000. aasta Kerrang! muusikaauhindade jagamisel Londonis, võitis Slipknot kolm auhinda. Kui bändiliikmed tõusid püsti, et lavale minna ja auhinda vast võtta, virutasid nad oma toolid lauale, lõhkudes nii toolid kui hulgaliselt klaasi. Ühel hetkel suutsid nad oma laua suisa põlema panna. Võib vaid aimata, millist peavalu see korraldajatele tekitas, sest sedagi, et need intsidendid kooskõlastatud olid, on naiivne uskuda. 

Shawn Crahan armastas vängeid aroome

Võiks ju arvata, et purki lagunema jäänud vareselaip on rõlguse tipp, oli Clownil hoopis paremaid ideid. Jim Root on meenutanud, et 1999. aasta Euroopa tuuril paigutas Shawn enne esinemist plastikpudeleid kõlaritele. Plastikpudelid olid täidetud inimroojaga. "Siis ta võttis selle ja määris selle oma trummidele ja endale peale, Mick'i seljale ja minu omale ka. See lihtsalt haises nii jälgis - öökisin terve mängimise aja," rääkis Jim.

Slipknot tekitas isegi Marilyn Mansonis ebamugavust

Marilyn Mansoni avalik kuvand on olnud küllaltki piiripealne. Ka temast liiguvad kuuldused (mis on ka tõestust saanud) üpriski võigaste tegude eest nii laval kui loomeprotsessis. Küll aga suutis Slipknoti ninamees Corey Taylor oma käitumisega Mansoni rõvedusmeetri purustada. 2001. aastal, mil Slipknoti suurem tähelend alguse sai, osalesid nad Ozzfesti tuuril, kus esines ka Marilyn Manson. Corey Taylor meenutas Rolling Stone'ile: "Ma mäletan, et oksendasin topsi ja jõin selle Mansoni ees ära ja ta läks täitsa endast välja. Ta ei teadnud, kuidas käituda. Siis ta jooksis oma lumivalgetes aluspükstes meie riietusruumi, tantsis meile mingil kummalisel moel ja jooksis välja tagasi. Me lihtsalt mõtlesime: "Mis kurat see veel oli?"."

Lõhnad, lõhnad, lõhnad

Nagu ülaltoodud seikadest juba välja võib lugeda, on bändiliikmete jaoks oluline just lõhn - see aitab nende jaoks õige meeleolu luua. Küll aga ei jätku kaka- või laibapurke igale fännile, seega lõid bändi liikmed ühe Knot-festi jaoks signatuurlõhna. Lilledest ja muskusest ei tasu rääkidagi, loomulikult läks kasutusse midagi hoopis vängemat - kaamelisõnnik. "Me kaasasime esimesel päeval Knotfestil kaamelisõnniku. See oli äge, see oli ilus... väga spetsiifiline lõhn. Võid seda nuusutada, aga sellel on lihtsalt mingi võlu. See ei ole maailma kõige mugavam asi, kuid ilmtingimata ka mitte kõige võikam," rääkis Shawn "Clown" Craham. 

"Me ei ole enam bänd - me oleme kultuur ja kõik peavad sellega kiiresti harjuma - kultuuril peab olema lõhn. Peab olema võimalik, et oled ükskõik kus maailmas, võib-olla on sul natuke valus ja siis lihtsalt tunned seda lõhna ja tunned ennast taas hästi," rääkis ta. 

Surmatünn

Kollektiiv ei hoia laval esinedes sugugi tagasi. Nende jaoks on laval ekstreemsuste ettevõtmine ja füüsiliste piiride ületamine osa kunstist ja loomingust ning aitab esile tuua nende jaoks olulisi emotsioone. Üks pöörane füüsiliste piiride kompamine oleks peaaegu Shawn "Clown" Crahani elu võtnud. 

"Hüppasin Ozzfestil pea ees suurde tünni, aga ma ei märganud enne, et see oli vett täis. Jäin sinna umbes 35 sekundiks kinni ja mäletan, et mõtlesin: "Sa tegidki seda, sa läksid kuskile, kuhu sa poleks pidanud minema ja nüüd see on tulnud sulle kättemaksma." Siis mind lükati ümber, tulin tünnist välja ja sülgasin vett. See oli tegelikult päris tõsine," rääkis muusik.

"Sellest päevast alates mõistsin, et kui ma ka luban endal sinna tsooni minna, pean ma vähemalt valima oma võitlused. Alguses ma ei hoolinud sellest, kuidas ma ennast vigastan. Õigemini, isiklikud vigastused olid teretulnud. See oli hea tunne," lisas ta. 

Publikusse on oodatud vaid fännid

Paljud Slipknoti fännid on ilmselt kursis, et kollektiiviga pea samaaegselt kogus populaarsust veel teinegi bänd, kes maske ja kombinesoone kandsid - Mushroomhead. Ühel kontserdil sattusid just selle bändi fännid lava ette ja ilmselgelt ei olnud nad Slipknoti poolel. Varalahkunud bassist Paul Gray kirjeldas juhtunut ajakirjale Revolver: "Ammu aega tagasi oli meil probleem Clevelandist pärit bändiga Mushroomhead. Nad kandsid ka maske. Ja kui me läksime Clevelandi esinema, olime valmis nägema korralikku si***a. Publikus oli umbes 20 fänni, kes olid Mushroomheadi omad ja nad loopisid lavale patareisid."

"Mina ja Jim hüppasime lavalt maha, võtsime peast oma maskid ja hakkasime rusikatega inimeste poole vehkima. Kui me olime kavaga ühelepoole saanud, võtsime kõik küljest ja seljast ja läksime läbi publiku otse nende tüüpide poole ja kaklesime. Üks meie meeskonnaliige sai politseilt pipragaasiga näkku ja ta arreteeriti," mäletas Paul rääkida. 

Maske ei pesta

Shawn "Clown" Crahan kirjeldas intervjuus MTV-le, et bändi algusaegadel kui muusikaga veel raha polnud teenida saanud, olid nad esimesel promotuuril Euroopas. Bänd jõudis Hispaaniasse. "Ma olin Stone Souri bassisti Shawn Economakiga vetsus ja ma pesin oma maski esimest korda elus. Seda polnud 14 aasta jooksul kordagi pestud. Panin maski kraanikaussi ja lasin peale kuuma vett. Vesi muutus tumepruuniks. Ma tegin talle väljakutse, et ta jooks ühe topsitäie seda vedelikku ära - ta tegi seda. Ma ei oska isegi öelda kui palju uriini, teisi asju ja saasta põrandal püherdamisest selle maski peal oli. Ma ei suuda isegi öelda, mis asjad kõik selles vees võisid olla," rääkis ta. 

Piletid Eesti kontserdile leiad SIIT ning kuula artikli päisest kollektiivi verivärsket lugu "Yen" sügisel ilmuvalt albumilt "The End, So Far"!