Raadio Rock FM saatejuhid kiitsid Ailari julgust ja avameelsust rääkida asjast, mida paljud häbenevad. "Sa oled ettevõtlik tüüp, hästi hea energiaga. Mõtlesid, et teed ühe äri, mille eest kõik targad inimesed justkui hoiatavad - toitlustusäri. Aga siis sa tegid ja tegid ja see läkski pekki," juhatas saatejuht Robert Kõrvits teema sisse.
Ailari idee hakkas idanema juba enne koroonaaega, 2019. aasta lõpus. "Olen Converse'i brändijuht Balrikumis ja minu igapäevane töö on see, et ma käin päris palju ringi, sõidan mööda poode ja kaubanduskeskusi. Sealt tekkiski selline tunne, et meil on selle toiduga Baltikumis suhteliselt kehvasti," kirjeldas ta.
"Minu tavaline Leedu tuur kestab umbes kolm päeva. Siis söödki ainult friikaid ja burksi selle aja jooksul ja lõpuks on jumala p*sk olla," rääkis Ailar. "Mulle tundus tõesti, et oleks vaja ketiga hakata salatit tegema."
"Tegime ka turu-uuringu, et kus inimesed oma lõunat söövad. Panimegi fookuse lõunale ja 500 inimest vastas. Selgus, et inimeste jaoks oli kaks asja kõige olulisemad lõunasöögi puhul: asukoht ja hind. Toidu maitsevus ei olnud üldse kõige tähtsam asi, nii imelik kui see ka ei tundu," jagas ta uuringust saadud tulemustest tekkinud indu.
Koroonaaja süvenedes õnnestus värskelt alguse saanud toitlustuskohal nimega Idu kasutada vanalinnas asuvat kööki ning huvilised said Idu toitudega maiustada läbi Wolt ja Bolt toidukulleri teenuse. "Keldris käis suur andmine ja salati vorpimine. Kuna see läks täitsa normaalselt ja tulime enam-vähem nulli, tekkis tunne, et kui võtaksime selle sama asja, paneks kõik ilusasse pakendisse inimeste ette, siis see asi võiks lennata," tunnistas Ailar toona tekkinud enesekindlust.
Kui Idu hakkas otsima kohta, kuhu füüsiline restoran püsti panna oli huvilisi ukse taga kohe hulgem. Mitmed toidutänavate lokatsioonid koputasid uksele. Valik osutus aga Telliskivi kasuks, sest Ailar on läbi aastate ka ise jälginud, kuidas kunagisest hipsterite meelispaigast on saanud üsna noobel piirkond, kuhu minnakse ka peenematele koosviibimistele.
Üsna kiiresti kerkis aga mitu küsimust, mis toidukohale edu ei toonud. Ka saatejuht Kristjan Rabi tunnistas, et teda hoidis toitu proovimast arusaam, et tegemist on vegan kohaga, kus taldrikus ongi ainult idud ning kõhtu täis ei saa. "See on ka üks õppetund - kui tahad teha toidukohta, siis ära pane selle nimeks Idu kui see ei ole mingi vegan koht. Meie kõige müüdum kauss oli tegelikult kruubi-rebitud liha kauss, mis on veidi teine asi kui ainult idu," tunnistas Ailar.
Alt sai mindud ka logo kujundusega, kus oli eesti sõna stiliseeritud kirillitsa tähtedega. Poliitkliima kuumenedes ning Ukrainas lahvatanud sõja teise laine tõttu tõrjus see ka mitmeid kliente eemale. Samas, ei saa seda ka kindlalt väita: "Tallinnas on palju vene kodanikke ja vene keelt kõnelevaid inimesi. Võib-olla oli teistpidi - äkki see oli hoopis võimalus?" mõtiskles ettevõtja.
"Kui hakkame vaatama laiemat pilti, siis on Eestis selliseid inimesi, kes suudavad toiduäri hästi teha, võib kahe käe sõrmedel kokku lugeda. Ühe käe sõrmedel neid, kes teevad rohkem kui ühte kohta. See on väga keeruline äri ja need on väga andekad inimesed, kes suudavad seda hästi teha," tõdeb ta.
Lisaks ärilisele poolele võib suureks komistuskiviks osutuda ka töötajate juhtimine või üldse, õigete inimeste leidmine. Ailar tunnistab, et ka see pakkus talle alguses üsna unustamatuid kogemusi. "Mulle jääb ilmselt eluks ajaks meelde kui meil olid praktikandid. Kokakoolist tulid. Ägedad noored tüübid, sellised 17-18 vanuses. Siis vaatan, et üks kutt serveerib suppi köögis," mäletab ta.
"Muidu teed seda ju ikka kulbiga, aga tema tegi spaatliga. Mina ei olegi seda varem näinud, et keegi püüab suppi spaatliga serveerida," naeris Ailar. "Kokakoolis õppis kokaks, nii uskumatu kui see ja pole. Võib-olla ta puudus kulbitunnist? Võib-olla tal kodus tõstetigi spaatliga?" lõõpis ta.
Idule saigi saatuslikuks tõsiasi, et raha sai otsa, hoolimata sellest, et lõpuks koondus tegijate sekka palju asjalikke inimesi, kelle toel sai kokku vinge tiim. "Mõned üksikud kuud olid sellised, mis olid kasumlikud kogu selle protsessi juures. Minu õppetund ongi see, et ma väga selgelt ülehindasin selle asukoha võimet käivet tuua. Ma mõtlesin, et kui oled Telliskivis, siis ükskõik, mis sa sinna püsti paned - lükka raha, ime sisse! Aga tegelikult see nii ikkagi ei olnud."
Kriitiliseks said ka Telliskivi magusa asukoha konkurendid, kelle fookus oli just õhtusel toitlustusel. Lõunal pakuti pigem odavat lõunapakkumist, mis Idu lõuna pakkumisele keskendunud püsimenüüst odavam oli.
Kuula ja pane kõrvataha kõik need tähtsad õppetunnid, mille Ailar omal nahal kätte sai ning lahkelt kõigi huvilistega jagab!