Toila sensatsioon Boamadu hoiab sel aastal Eesti Laulu laval rokkmuusika lippu kõrgel. Originaalselt 22 aastat tagasi alguse saanud kollektiiv, kannab endisel originaalliikmete välja mõeldud nime ning viljeletavat stiili: punk-sport-rokiks. Hoolimata sellest, et oma juuri hoitakse kõrge au sees, on nüüdseks peaaegu kõik originaalliikmed vahetunud, vaid bassimees veel põtkib hoogsalt kaasa. Praegune koosseis sai alguse seitse aastat tagasi ning esimesest oma loo salvestamisest möödunud viis. "Siis otsustasime teha kannapöörde ning hakata tegema omaloomingut, mitte enam kavereid," kirjeldasid nad.
Põhjus, miks sel aastal Eesti Laulu merel seilama otsustati hakata on lihtne ja võib-olla ilma sügava ja tõsise põhjuseta. "Meil oli üks selline laul, mis täpselt sinna sobida võiks ja mõtlesime, et see on hea võimalus näidata end ka sellele rahvale, kes Rock FM'i ei kuula," tõdesid nad.
Paari nädalaga pandi kokku plaan ja hakati tegutsema - lugu saadeti ära. Suured kiidusõnad saab ka bändiliikme elukaaslane Heidi, kelle resoluutne tagant utsitamine lõpuks tegutsema pani. "Heidi utsitas tagant, et mida te venite ja mõtlete koguaeg! Saada ära!". Nii nagu ütleb vanasõna "Heidi ütles, saagu muusikat ja muusikat sai!" - nõnda läks ja nüüd ka hoogsalt edasi poolfinaali.
Võistlusel osalemiseks tuli loos teha aga üks suur ohver, mis stuudios olnud Robert Kõrvitsa ja Laura Pritsi asjatundlikumalt ahhetama panid. "Lugu oli kolm sekundit liiga pikk. Tegime selle siis kiiremaks ja võtsime ühe kvadraadi ära," selgitasid nad. Saatejuhid aiva noogutasid kaasa ja vahetasid mõtteid, et nende vilunud kõrv kuulis selle kohe ära ning tundis suisa puudust. Lõpuks fassaad langes ning Laura ja Robert tunnistasid kui ühest suust - palun nüüd inimkeeli!
Bänd vastusega jänni ei jäänud ning nii kuulajatele kui saatejuhtidele tehti termini tähendust puust ja punaseks. Võib-olla suisa nii hästi, et hakkadki pika peale sellest kvadraadist puudust tundma. Või siiski mitte.
Muusikud tunnistavad, et suurim kulu on just ajaline, sest kaks bändiliikmetest ei ela Tallinnas ning sõidavad iga päev pealinna vahet, et kohtumistele jõuda. Lisaks isiklikule ajakulule tuleb mõistvalt suhtuda ka perel ja tööandjatel, kellele bändiliikmed saadavad suured tänusõnad. Eks see loometöö ole ikka nagu lapse kasvatamine - vaja läheb tervet küla.
Mida tähendab Eesti Laulul osalemine ressursiliselt, nii ajaliselt kui finantsiliselt? Kes plaanib teha näotätoveeringu ning, kes käib salamisi Viinakuradiga kulli mängimas? Kuula täispikka intervjuud ning ka bändi võistluslugu Eesti Laulul, mis kannab pealkirja "Mitte kauaks":
