Appi, kuhu kadus Rabi raha?! Küberkuritegude ekspert Tiit Hallas jagas nippe, kuidas end skämmi eest kaitsta

Kristjan Rabi rääkis, kuidas ta täiesti lambist avastas, et tema ettevõtte kontolt on kadunud suur summa. „Üleeile olin mõnusalt diivanil lebos, telefonil oli kõrval lahti ja vaatan: ettevõtte kontolt on läinud makse Woltile summas 180 eurot. Mõtlesin, et mis asja, kuidas? Läks hetk mööda ja teine umbes sama summa oli veel läinud. Mõne minutiga oli mul läinud Woltile 370 eurot!“ Rabi helistas otsemaid panka, kes soovitas tal kiirelt internetimaksed kinni panna.

Loo tegi eriti kummaliseks see, et ta polnud kunagi ettevõtte kaardiga Wolti kaudu toitu tellinud. “Üldse olen ma seda kaarti kasutanud viimase kolme nädala jooksul kaks korda. Ühe korra, et internetist tellida ja üks kord, et maksta majutusasutuses ööbimise eest,” imestas Rabi.

Kristjan püüdis ka Wolti poole pöörduda, et aru saada, kuhu ettevõtte raha kadus. Ta rääkis neile kogu loo ära ning selgitas, et teda juhendati politseisse avaldust tegema. Avalduse tarvis palus ta Woltilt infot, kes ja kuhu oli tellimused teinud, kuid tema nördimuseks vastati vaid, et nad ei saa GDPR-i tõttu seda teavet jagada.

Selleks, et seda päise päeva ajal toime pandud kuritegu lahti pureda, oli stuudiosse kutsutud küberkuritegude ekspert Tiit Hallas. “Kui selle kirjelduse järgi peaks mingisuguse hinnangu andma, siis üks nendest kahest asutusest, kus sa varasemalt kaardiga maksid, pani su kaardi andmed vasakule ja lisas su kaardi Wolti ja üritas siis sinu arvelt rikastuda,” spekuleeris Hallas.

Kui Robert Kõrvits küsis, kuidas kurjategijad kaardiandmeid üldse saavad, tõi Hallas välja mitu võimalust. „See koht, kust kaardiandmed saavad ära minna, on vähemalt kolm, neli. Alates sellest, et internetipunkt, kus sa olid ja oma kaardi andmed sisestasid. Võibolla keegi kuulas võrku pealt. Teine variant on see, et keegi on sinna kodulehele sisse murdnud ja pannud sinna pahavara, mis püüabki neid krediitkaardi andmeid. See edastab need pättidele, kes müüvad need maha või kuritarvitavad. Kolmas variant on see, et see sama teenusepakkuja, kes seda poodi peab, ei hoia krediitkaardi andmeid turvaliselt. Ja neljas on see, et kaupmees oli ise pahatahtlik,“ loetles ekspert.

Hallase sõnul muutub internetipettuste oht eriti suurte allahindluskampaaniate, nagu musta reede, lähenedes, kui veebipoed üritavad ostjaid ahvatleda heade pakkumistega. Ta pani südamele, et need pakkumised võivad lõppkokkuvõttes olla kallimad, kui arvatakse ning ohustada nii raha kui ka andmete turvalisust.

Selleks, et ennast küberpättide eest ennast kaitsta toimeta järgmiselt:

1. Lülita internetimaksed välja, kui sa parasjagu oste ei tee.
2. Kasuta internetiostude jaoks ajutist virtuaalkaarti.
3. Vali makseteks PayPal või Apple Pay.

Kuula allolevast heliklipist, kuidas Rabi sai oma raha tagasi ja miks mõned kaupmehed riskivad andmete lekkimisega, et hoida enda käivet kõrgemana!