Tänavu Eesti Muusikaettevõtluse Auhindade galal aasta salvestaja tiitliga pärjatud Peeter Salmela on tegutsenud sellel alal vaid kümme aastat, kuid lühikese ajaga on ta tõusnud üheks nõutuimaks salvestajaks. “Oma bändi salvestades selgus, et see pakub veel rohkem pinget,” rääkis Salmela Masinawärgis sellest, kuidas ta üldse salvestamise juurde jõudis.
Salmela stuudio asub huvitava ajalooga majas, see on nimelt tsaariaja lõpus tema vana-vanaisa projekteeritud ehitis. Muusikute seas hinnatud stuudio on täidetud põneva tehnikaga – plaatkajad, vedrukajad, lintkajad, lampkompressorid, lampmikrofonid. “Mingi osa klassikast on seal kindlasti olemas, mida kõik teavad, kes asjaga tegelevad,” ütleb Salmela ja lisab, et kollektsioon on aastaid kestnud kogumise töö.
Dekaad tagasi tegi Salmela esimesed salvestused. “Robin Juhkental oli näiteks, väga lahe album sai salvestatud, mis jäi välja andmata. Jarek Kasar, Bombillaz,” toob mees näiteid.
Saatejuht Danel Pandre uurib, et kui oluline on stuudios muusikute jaoks meeldiva atmosfääri loomine, kas salvestaja peab omamoodi psühholoogi eest olema? “Põhiline on ikka see, et kohtled inimesi lugupidamise ja austusega. Ei lõhu kellegi olemist,” vastab Salmela. “Pead vaatama, et ette ei jää. Artist peab saama teha seda, mida ta tahab,” lisab mees.
Palju reklaami oma stuudiole pole Salmela pidanud tegema, kuna Eesti on väike ja sõna levib muusikute seas kiiresti. Mullu sai näiteks salvestatud palju džässi. “Liisi ja Joeli plaat, Tanel Rubeni kvintett, Ivi Rausi plaat, Kelli Uustani plaat. Praegu tuleb Räpina Jacki plaat,” toob Salmela näiteid.
Viimasel ajal on Salmela tegelema hakanud vinüülplaatide lõikamisega, mida see endast kujutab, seda saad teada juba allpool olevast heliklipist!
E-R 6-10
Ornitoloog
N 16-18 MasinaWärk
Moto- ja kidrameez
