Muusik kirjeldab, et sai 1994. aasta 3. märtsil kohutava kõne: Kurt on saanud Roomas asuvas hotellis üledoosi ning surnud. "Mu põlved andsid järele ja pillasin telefoni, vajudes ise vannitoa põrandale. Katsin oma näo kätega ja hakkasin nutma," kirjeldas ta.
"Ta oli läinud. Häbelik noormees, kes meie esmakohtumisel mulle Seatlle'i lennujaamas õuna pakkus. Läinud. Mu vaikne, introvertne toakaaslane, kellega jagasin oma pisikest korterit, oli läinud. Armastav isa, kes mängis igal õhtul pärast kontserti oma pisitütrega. Mind valdas suurim kurbus, mida olin eales tundnud," kirjutab Dave oma raamatus.
Kirjeldamatu kurbuse lükkas aga ümber pöörane kergendus kui mõned minutid hiljem sai Dave kõne, et Kurt on siiski elus ja temaga saab kõik korda."Nende viie minuti jooksul oli minu elu kõige süngem päev toonud mulle tunde, et olen taassündinud. Sellest päevast alates, ehitasin oma seinad kõrgemaks," lisas ta.
Saatusel oli varuks aga tõeliselt sünge pööre, sest sõbra ja bändikaaslase kaotusvalu tuli üle elada pelgalt kuu aega hiljem. Kurt suri 5. aprillil enda tekitatud kuulihaava tõttu, 8. aprillil sai mehe enesetapust teada ka Dave. "Sel korral oli päriselt. Ta oli läinud. Teist telefonikõne, mis eelmise heastaks ei tulnud. Kõnet, mis võiks tragöödia ümber pöörata. See oli lõplik."