Intervjuu: kelle võtaks Poets of The Fall taustalauljateks ja millist rolli mängib bändis Indiana Jones?

Poets of the Fall on segu meloodiast ja lüürilistest tujudest, mis on põimunud erinevate lugude ja tähendustega, mida kuulaja saab avastada tujukate refräänide ja akordimuutuste ning hüppeliste instrumentaalosade vahelt. Nende helikeel varieerub raskekoelisest, segastest kitarrihäältest, tulistest soolodest ja taguvatest trummidest kõige delikaatsemate emotsioonide ja tundepuhanguteni.

Seda, mida avastada, on bändi loomingus kuhjaga. 2003. aastal Helsingis alguse saanud koosseisu on saatnud suur edu ja ka Eesti publik ihaleb taas sellest pöörasest keerisest osa saama. 20. veebruar, Rock Cafes on kõigil huvilistel selleks võimalus.

Milline on teie bändi "võitjate hommikusöök"?

Kohv või tee ja mustika-smuuti (lisaks palju salajasi koostisosi).

Kui saaksite oma muusika parandamiseks valida ühe supervõime, siis millise ja miks?

Oi, ma ei saaks enam pidagi! (naerab -toim.)

Kuigi ma arvan, et muusika tegemine, laulmine või selle nautimine juba on supervõimed, mis on olemas peaaegu kõigil, vähemalt üks, siis tahaksin et mul oleks võime anda inimestele tunda rohkem imestust. Et nad oskaksid hinnata muusikat ja kõike muud suurema imena ja mitte nii tuimalt ja tavapäraselt.

Ma arvan, et kui mul oleks selline võime, siis see võiks olla lausa uue positiivsuse või loomingulise tsükli alguseks tervele inimkonnale ja meie planeedile.

Kui mõni teie lugudest saaks ravida haiguseid või päästa elu, siis milline neist?

Ma tahaks mõelda, et ükskõik milline neist. Aga kui valima peab... see pole just lihtsaim ülesanne.

Ma leian, et meie lugude tõeline jõud peitub inimeste vaimsete seisundite pidevas muutumises. See lugu võib erinevatel hetkedel olla "Sleep", järgmisel "Rust to dawn to War" lõpetades "Children of the Sun"-iga kuni "Angel"-ni välja. Ma ei suuda ühte kindlat välja mõelda, aga see küsimus andis mulle nii palju uusi põnevaid ideid!

Kuidas te esinemisteks ette valmistate? On teil mõni kindel väljakujunud rituaal?

Tavaliselt teeb igaüks natukese soojendusharjutusi, et esinemiseks valmis olla. Meie show on üpris energiline ja tuleb oma keha ette valmistada, et mitte jalgu välja väänata või teisi välditavaid vigastusi saada. Muul juhul võtame üpris rahulikult. Ma teen mõned vokaalharjutused ja siis püüan olla võimalikult vaikselt ja mitte oma häält enne esinemist kähedaks rääkida. Lärmakas kohas rääkimine võib häälele väga palju ebavajalikku kurnatus tekitada.

Ja siis meil on koos selline asi nagu "käsi", mis on meie lühendatud viis, et öelda vaimsuse ja tuju tõstmise rituaali kohta.

Kui saaksite valida mõne looma endale taustalauljaks, siis millise ja miks?

Ma läheksin isegi veel kaugemale ja valiksin sireenid meloodilisi osi laulma ja draakonid valjema osa jaoks.

Mis peab alati lava taga olemas olema?

Ma arvan, et üks kõnekamaid aspekte, et välja tuua meie olemuse, ongi just see, et meil pole mitte midagi, mida alati kindlalt nõuaksime. Muidugi soovime sinna vett, Coca-Colat, Red Bulli, sooja toitu, kohvi ja teed, aga need on kõik üpris tavalised asjad, mida inimesed vajavad funktsioneerimiseks.

Aga oota. Šampanja ka.

via GIPHY

Kui saaksite enda bändiga liita ühe inimese, ajaloost, tänapäevast või tulevikust, siis kelle te valiksite?

Indiana Jones'i.

Kui päris instrumendid ühel päeval maamunalt haihtuksid, siis mis saaks? Mida te alternatiivina kasutaksite?

Me valiks Lamborghinidega tuuritamise, müristamise Harley Davidsone, hirnatavad hobused ja löökdrellid . Me purustaks pudeleid ja igas suuruses ja kujus roostes vaate, haaraks sumiseva vapsikupesa ja pööritaks kuldnokki ja ööbikuid ja veel tervet hulka eksootilisi linde..

Mis on bänditegemise juures kõige tüütum? Kellel on kõige raskem?

See vist sõltub sellest, kellelt küsida.

Sellega on selline armastamise-vihkamise võitlus. Teed seda, mida armastad, aga vahel tuleb see nii paljude ootamatute kõrvalmõjudega, millega vahel väga raske maadelda on.

Kasvõi näiteks tuuritamine: pidev reisimine, halb uni, ajavahed, kehv toitumine, halvad tujud. Halb see ja halb too aga lõppkokkuvõttes ei tohi lasta sellel mitte mingil oma esinemist ja tööd mõjutada.

Kui võtame näiteks muusika kirjutamise, siis võid oma edu sees pillerkaaritada, aga samas pead kandma kõiki oma vigu ja puduujääke, aga ei tohi lasta sellel end purustada.

Mis on kõige üllatuslikum asi, mida paljud Poets of the Falli kohta ei tea?

Ma arvan, et paljud ei tea, et me tegelikult mängime teisi instrumente palju paremini, kui neid, mida kasutame bändis. Ja me oskame leviteerida.

Mida ütlete oma Eesti fännidele ja neile, kes pole veel kindlad, kas peaksid kontserdile tulema, või mitte?

Kui antakse valida: saada elu parim kogemus, või sellest ilma jääda, siis milline oleks su otsus? Minu jaoks ei vaja pikalt mõtlemist.

Ootan väga teid kõiki meie kontserdil näha!

Kontserdi kohta leiad lisa- ja piletiinfo SIIT!