Plaati ei tasu alati hinnata tema kaane järgi, kuid albumeid kaunistavad pildid on kahtlemata oluline osa kogu tervikust. Vaatame, millised julged visuaalid aastate jooksul inimesi raputanud, punastama pannud ja närvi ajanud on.
Kaanekunst sündis 1939. aastal Alex Steinweissi idee läbi, luua spetsiaalselt albumi jaoks disainitud ümbris, mis oleks sümbioosis sellel kõlava muusikaga. Uue formaadi, LP, tulekuga hakati lindistatud muusikat aina enam nägema tervikliku albumi kontekstis ja muidugi kuulus terviku juurde ka kaane kujundus. Tekkisid ka voldikkaaned, kuhu pandi postreid, laulusõnu, kleepse ja muud ning loodi sild fotograafide, graafiliste disainerite ja kunstnike ning muusikamaailma vahel. Ümbrise kujunduse olulisus ja populaarsus kasvas nii suureks, et sellest sai omaette kunstivorm ja disainerid ning fotograafid hakkasid selles vallas spetsialiseeruma (Hipgnosis, Cal Scenkel, Roger Dean).
Kunsti üheks eesmärgiks on justkui süsteemile šokk andna ning ühiskonna valupunktid välja tuua ja seda teed on läinud nii mõnedki plaadikaaned. Vaatame üle, millised ümbrised on oma visuaalse julguse tõttu skandaale tekitanud ning keelud peale saanud.
Hendrixil oli oma albumi jaoks kindel kunstiline kontseptsioon - ta soovis kujutada lapsi erinevatest rassidest Central Parki Alice Imedemaal kuju ääres. Idee oli edasi anda "üks maailm, üks rass" põhimõtet, mis 1960ndatel plaadifirmale ei imponeerinud. Hendrixi originaalidee oleks välja näinud selline:
Ameerika lansseeringud jäid kandma Hendrixi portreed, kuid Inglismaal otsustati minna põnevamas suunas. Erinevate etniliste taustade esindamise idee võeti kasutusele pisut teises võtmes. 21 naist pidid esialgu kogunema kitarrijumala ümber, kuid kuna mees ei ilmunud pildistamisele kohale, improviseeriti. Kuigi Hendrixile endale see ümbris ei istunud, sai 21 alasti naisest plaadil kaanel legendaarne visuaal.
Bowie oli tuntud kui üks postmodernistliku suuna osavamaid ümberkehastujaid, kelle hiilgava väliskesta all voolas ka tohutul määral novaatorlikku energiat. Julge avastajana pole ime, et mõni Bowie looming keelu peale sai. Üheks selliseks oli tema "Diamond Dogs" albumi ümbris, millel on Belgia kunstniku, Guy Peellaerti käe läbi kujutatud meest kui pooleldi koera. Kui originaalse plaadi lahti voltisid, paljastusid tagakaanel hübriidi genitaalid, mis enne poelettidele jõudmist sealt ära töödeldi.
Gunnarite legendaarne debüütalbum sai oma nime 1978. aastal Robert Williamsi loodud maali järgi, millel olid kujutatud maas lamav naine ja teda äsja vägistanud robot, keda suur koletis peatselt hävitama asub. Bändi jaoks sümboliseeris see meie elukeskkonda vägistavat ja hävitavat ületarbimise ning tööstuse süsteemi. Kui siis veel tundmatud tüübid autoriga ühendust võtsid ning tema töö liisimiseks luba küsisid, mõtles Williams, et tegu on järjekordse garaažibänd. Esialgne plaan võigas pilt plaadi kaanele panna ei läinud konservatiivseid tarbijaid pelgavate plaadipoodide tõttu läbi ning kujund liigutati kaante vahele.
Ikooniline pilt imikust dollari järgi ujumas ei meeldinud omal ajal suurtele poekettidele nagu Wal-Mart ja Kmart, kes keeldusid palja beebiga plaadiümbrist oma esindustes müüma. Suure surve all nõustus bänd lõpuks kleepsuga, mis strateegiliselt albumi kaanele asetati ning millel oli kirjas tekst: "Kui see pilt sind solvab, oled kapi-pedofiil".
Lady Gaga on oma visuaalse kuvandiga palju mänginud ning tema muusika kõrval on see pea, et olulisemalgi kohal. Tema 2013. aasta "Artpop" albumi ümbrise kujundas kaasaegse kunsti üks tippnimesid Jeff Koons. Plaadil on alasti Lady Gaga skulptuuri jalgade vahele asetatud Koonsi kunstiteos "Gazing Ball". Nii klassikalised maalid Gaga selja taga, kui "Gazing Ball" sümboliseerivad transformeerumist ja piiride hägustamist, mida lauljanna oma muusika ja visuaalse kuvandi vahel ka teinud oli.
Hiinas ja Lähis-Idas põhjustas kujundus pahameeletormi ning riikides töödeldi pilt ümber nii, et sinine kera kattis naise rinnad ning ta jalad said tumedama varjundi, et mitte palja ihuna näida.
E-R 6-10
Ornitoloog
N 16-18 MasinaWärk
Moto- ja kidrameez
