Ansambel HOOP repetruaarist võib leida sellised vahvad palad nagu näiteks "Estonian Bear" ja "Princess Of Avalance", mis jõudsid publikuni ka vägevate muusikavideotega. Kustav Rossar mäletab, et bändiga alguse tegemine oli justkui omasoodu veerev lumepall, mis pidevalt aina suuremaks kasvas. "Alguses katsusime maad. Saime kokku Tõrva observatoorumi ruumides. Tinistasime seal ja mõtlesime, mida võiks teha. Me olime Tartu bänd, aga kuskil oli vaja proove teha. Ma arvan, et see oli seotud meie kitarristiga, kelle vanemad olid teadlased. Me saime seal teha proovid ja esimesed tutvused," mäletab Kustav.
Esimesed demod said salvestatud Tartu Supilinnas, munarestidega kaetud stuudios. "Edasi läksid planid järjest suuremaks. Trummar tahtis endale suurt, vägevat prooviruumi teha ja siis kõik läks aina suuremaks ja suuremaks. Siis mõtlesime, et meil on vaja video ka teha, nii hästi kui oskame ja nii suurelt kui saame."
Mõned kontserdid jõuti ikka anda, kuid Kustav naerab toonase meelestatuse üle, mis täna tundub üsna jabur. "Tol hetkel oli meil mingi kummaline arusaam, et me ei pea liiga palju esinema. Teeme mõned, mis teeme ägedalt ja hästi, et jääks märk maha. Hiljem olen tundnud, et see ei ole kõige õigem lähenemine bändile, kes tahab fännibaasi kasvatada. Tahad ju ikka võimalikult palju esineda ja väljas olla, aga tollal me ei mõelnud nii," räägib ta.
Kustav mäletab, et HOOP tegeles umbes kolm aastat ning mõnda aega ka veel pärast seda kui tema bändist lahkuda ostustas. "Miks sa otsustasid sealt lahkuda?" uurisid saatejuhid. Pärast pikka mõttepausi ja parajalt pikki mõttehääli sõnas Kustav: "Ma ei tea. Kui peaks ühe põhjuse ütlema.... raske isiksus. Minul."
Kuula intervjuust lähemalt, millised on Kustavi mälestused, millised on olnud HOOPi suurimad saavutused ning kas on plaanis teha comebacki?