Maineka plaadifirmaga lepingu sõlmimisest ise ka veel hämmaris Pridian: kohe pärast keikkat tuli tähtis tädi...

"Põhimõtteliselt oligi nii, et pärast esinemist tuli tähtis tädi ja ütles "Jõu, väga kõva", meenutavad mehed, kuidas Tallinn Music Weekil tänu Eesti Raskemuusika liidule see kõik juhtus. "Kui mulle öeldi pärast live "you're going to be signed", siis ma olin selline "jaa, jaa", laske mul nüüd riideid vahetada. Et ma ei võtnud seda alguses väga tõsiselt," tunnistab Laur, et ega ta seda kohe uskuda tahtnud.

"Räme tööeetika on see, mis neid võlus. Oleme algusest peale olnud räiged töömaniakid, teadnud, mida tahame ja kuidas asi peab välja nägema, kuidas soundima ja pannud sinna alla ropult töötunde ja nende sõnul on seda näha," ütlevad mehed, et fun-time on läbi, aeg on tööd teha.

"Kuni saab teha mitut bändi, siis mina seda teen ka! On olemas ju edukaid ja maailmakuulsaid bände, mille liikmed mitmes kollektiivis tegutsevad," ei plaani Laur nüüd Goresoerdi noote nurka heita ega ka kohvreid pakkida, et au ja kuulsuse poole välismaal minema hakata.

Mis on suurim muutus meeste jaoks? Kas edaspidi dikteeritakse ette lisaks tähtaegadele ka särgikujundused, sotsmeediapostitused ja laulusõnad? Kes nad üldse on ja millega eristuvad teistest? Ja mis on päriselt sellest lepingust kasu ühele bändile? Kuula allpool lähemalt!