Plaadiarvustus: Kas Ewert and The Two Dragons hüppab uue albumiga üle oma varju?

2011. aastal lansseeritud "Good Man Down" tõi oma megaedus neljale mehele erakordseid võimalusi ning paotas ka ihaldatud ukse välismaale. See surus draakonid ka raamidesse. Imearmsate folkroki radadega plaat on midagi, mille kohta Erkilt, Ewertilt, Ivolt ja Kristjanilt ilmselt siiani enamus intervjuudes küsitakse (ise ka süüdi) ning kõigele toredusele vaatamata ei soovi ükski muusik, et tema hitist saaks tulevikus ületamatu vari. Kolmanda albumiga "Circlesiga" üle selle varju hüpata ei õnnestutud, kuid kuidas on lood "Hands Around the Mooniga"?

Mehed ise on plaadi tegemisest rääkinud kui vabastavast ja tagasi-juurte-juurde kogemusest, mis neile bändina taaselustavalt mõjus. Lasti justkui lahti millestki, mis neid tagasi hoidis ning otsustati pingevaba orgaanilisuse ning eksperimenteerimise kasuks ehk lihtsamalt öeldes otsiti vaba loomingulist keskkonda. See leiti erinevates elutubades, riidekappides ja produtsent Sander Möldri juures, kes on eelkõige tuntud oma oivalise plaadifirma ja peosarja TIKS poolest.

Kuidas kõik see sulnis vabadus siis muusikasse voolas? Üldjoontes on "Hands Around the Moonil" vähem naiivsust ja liigutakse popfolkist pigem tusase ja dünaamilisema alternatiivroki poole. Kogu draakonite saund, ka Sundja mahe vokaal, on läbi Möldri produtsendipuldi saanud külge elektroonilisi kahinaid, kajasid ja kõlksatusi ning ka muid põnevaid atribuute.

Näiteks algab "Little Love" hüpnotiseerivas downtempo lainetuses justkui Moby "Porcelain" ning hakkab siis pulseerivas elektroonilises rütmiraamistikus jooksma. "Connectil" on tajuda psühhedeelset võnkumist ning "Follow Me", mille funk-bassi ja dramaatiliste viiulikeelte läbi kiirgab Möldri osalus eriti eredalt, tiksub hoopis diskorajal. Isiklikuks lemmikuks on kujunemas "Giving Up", millel puudub kindel salm-refrään-salm vorm ning lugu hingab lummavalt väreleva heliudu sees. Raadiosõbralikumad "Journey" ja " Somewhere" jäävad oma refräänidega suure tõenäosusega pikaks ajaks kõrvaussideks, seega olete hoiatatud.

Samas on tervikus tajuda ka midagi nii draakonitelikku. Võib-olla on see mingi armas vibe, mille täpsele allikale on võimatu näppu peale panna või Sundja tuttavaks saanud vokaalid? Eks teatud toonid jäävad nende muusikapaletil alati tajutavaks, kuid värsked varjundid on bändi raamidest välja murdnud ning nende helipilti tuusalt laiendanud.

Kuula "Hands Around the Moon" plaati siit:

Tuuri kuupäevad:

11.01 Tartu, ERMi blackbox

17.01 Tallinn, Kultuurikatel

25.01 Helsingi, Tavastia

1.02 Pärnu, kultuuriklubi Tempel,

2.02 Rakvere Teater

8.02 Vilnius, Tamsta

9.02 Riga, Palladium

15.02 Võru kultuurikeskus Kannel

16.02 Viljandi Lennukitehas