Puust ja punaseks: lühitutvustus kõikidest Hard Rock Laagri tänavustest esinejatest!

CARCASS (UK)

Liverpooli väärismetalli magnaadid koondnimega Carcass on raske muusika sõprade jaoks üks olulisemaid tegijaid läbi aegade. Carcass on näidanud iga sammuga uut suunda ekstreem-metali arenguteel: '80-aastatel panid nende esikalbumid "Reek of Putrefaction" ja "Symphonies of Sickness" nurgakivi gore-grindile ja hilisemas faasis sai plaadist "Heartwork" meloodilise death-metali alustala.

Patoloogiast inspireeritud terminoloogiaga flirtiv Carcass kehtestas omad reeglid ning hoidis latti pidevalt kõrgel aastani 1996, mil juhe - paljude fännide arvates enneaegselt - seinast tõmmati. 18 aastat varjusurma mõjus kadunukesele aga erakordselt värskendavalt ning 2013. oli Carcass stuudios tagasi, täis noorust ja elutahet.

Seni viimane kauamängiv "Surgical Steel" on valmistatud täpselt tohtri retsepti kohaselt ja sisaldab kõiki seni inimkatsete käigus edukalt läbi proovitud komponente.

Väljaanne Loudersound valis Carcassi “Heartwork”-I kõigi aegade kõige paremaks briti death metal albumiks. Bänd ise pidavat uudise osas olema veidi skeptiline, aga ega nad tulihingeliselt vastu vaidlema ju ka ei hakka.

LOST SOCIETY (FIN)

Lost Society on Soome thrash-metal fenomen. Kui need neli Jyvaskylä kutti 2010.aastal kokku tulid, vaid mõned demod hiljm juba ülemaailmsel bändikonkursil finaali murdsid ja Nuclear Blastilt plaadilepingu taskusse pistsid, oli kõigile selge, et selliselt talendi ja tahtejõu kombinatsioonilt on oodata suuri tegusid. Nüüdseks on neil salvestatud kolm stuudioplaati ning selja taga tuurid selliste nimedega, nagu Slayer, Anthrax, Exodus, Childrenof Bodom ja paljud teised.

KEEP OF KALESSIN (nor)

Trondheimist pärit Keep of Kalessin on Eesti publikule juba tuntud tegija, kes on siia jõudnud mitmete tuuride raames ning bändi asutaja ning ninamees Obsidian C on korra üles astunud ka Vana-Vigalas aastal 2006 Satyriconi kitarristina. Keep of Kalessini enda läbimurre suurte nimede sekka toimis EP'ga "Reclaim", kui bändi kuulusid Satyriconi trummar Frost ja Mayhemi vokalist Attila Csihar.

Aastast 1995 tegutsenud Keep of Kalessin on nüüdseks välja andnud kuus albumit ning alates viimasest plaadist "Epistemology" on tegu trioga, kus lauljakohustused on üle võtnud Obsidian C isiklikult. "Epistemology" on segu tehniliselt perfektse kitrarrimänguga meloodilisest blackist ja eepiliste vokaalidega melanhoolsest metalist, meenutades Dimmu Borgiri ja Dissectioni parimaid palasid.

2010. aastal osales bänd Norra Eurovisioni eelvoorus ning nende lugu "The Dragontower" jõudis võistlusel kolmandale kohale.

SABER TIGER (jap)

Saber Tiger, pakkudes laagerdajatele suurepärast Jaapani heavy-metalit! 1981. aastal kitarristi Akihito Kinoshita poolt loodud mõõkhambuline põimib stiilipuhtasse hevisse ka progressiivseid ja tehnilisi elemente, mille seob tervikuks Shimoyama suitsune vokaal.

Saber Tigeri läbimurre Euroopasse sündis vaid mõned aastad tagasi, kui nad peale edukat tuuritamist Hollandis sõlmisid plaadilepingu Sliptrack Recordsiga ning album "Bystander Effect" kriitikutelt suurepärase vastuvõtu sai. Ning Jaapanis on neil plaate väljas juba tervelt tosinajagu.

J.M.K.E.

"Kui Jeesus oli sama vana kui J.M.K.E. praegu, löödi ta juba risti ning tal ei olnud selleks ajaks õnnestunud välja anda ühtki albumit, isegi mitte limiteeritud kassetiversioonidena, nagu J.M.K.E. seda viimasel ajal on eelistanud teha. Samuti ei õnnestunud tal mängida 30 aastat järjest ühel ja samal Ida-Saksa kitarril, ega ta olnudki eriline pillimees nagu Villu, kes tegelikult ei ole ka eriline pillimees, aga mõnikord teeb sellist nägu," sõnab bänd enda tutvustuseks.

Ei usu, et selline legend rockipublikule rohkemat tutvustamist vajabki - nii taas- kui esmakordselt saab tutvuda juba õige pea Vana Vigalas.

GORESOERD (est)

Goresoerd tegutseb juba 2004. aastast ja on tänavu sisse saanud suurepärase hoo. Äsja üllitasid mehed oma viienda kauamängiva, mis helikeelelt üpriski palju varasemast erineb, aga on suudetud säilitada midagi ürgset ja Goresoerdilikult head. Eestlaste jaoks kipub headuse mõõdupuuks olema tihti ikka see välismaine hinnang, kes veel kahtleb, võib rahulikult hingata, sest Soomlased on bändi heaks kiitnud.

Veel enne kui HRL’i hõõgvele rokib, annab bänd raju kontserdi ka soomes Rockfestil. Seal saab hamba verele, niiet võib vaid aimata, mis meid Eestis ees ootab.

CATAFALC (est)

vanadele metalskene veteranidele tutvustamist ei vaja, järelkasv aga olgu hoiatatud, et "pit" läheb käima ja sinikad, marrastused, murtud kondid, verised ninad ning järgmise päeva kanged kaelad käivad vankumatult asja juurde.

2019 on täitumas kaks aastakümmet bändi loomisest. Selle aja jookusul pole tehtud muud kui kompromissitut ja brutaalset death metalit ja otsitud pidevalt uusi bändiliikmeid. Kõige kiuste on ilmunud ka paar albumit: 2004 "Pain Performance" ja 2008 "Still Suffering". Kolmas, eponüümne plaat, on jätkuvalt töös.

ZAHIR (est)

Zahir on Eesti rokkbänd, mis aastal 1993 alustas roki ja müraga eksperimenteerimist Tallinna Kunstiülikooli pööningu lasketiirus.

Zahir on eelkõige live bänd, kriitikute hinnangul vilisev, roomav, ründav, raevukas rokk. Zahiri enda arvates on see muusika lihtsalt nende idee rock'n'rollist.

Rada7.ee terve jaanuari kestnud aasta plaadi hääletuses võidutses Zahir oma albumiga “What Noise?”

Loe rohkem SIIT.

FREAKANGEL (est)

Freakangel on Eesti tumemuusika skeene üks võimsamaid ja agressiivsemaid kollektiive. Alates bändi debüüdist 2010. aastal, on nende muusika liikunud EBM-ist industriaal-metali suunas. Enamik Freakangeli esinemistest leiab aset välismaal ja seetõttu on tõeline maiuspala näha neid ka kodusel laval.

Freakangel on viimastel aastatel väsimatult tuuritanud igal pool Euroopas. Selle käigus on nad läbinud ka mitu metamorfoosi ning viimaks muteerunud oma käesolevasse neljaliikmelisse koosseisu. Olles lugematutel kontsertidel peaesineja, on bänd üles astunud veel mitmetel metal ja tumemuusika festivalidel

REDNECK RAMPAGE (est)

REDNECK RAMPAGE on Lõuna-Eesti metsade vahelt pärit toores ja maalähedane southern metal, mis ei jäta kuivale ka kõige uimasemaid kuulajaid. Nad alustasid oma tegevust 2007. aastal Räpinas ning on praeguseks üllitanud kaks kauamängivat - Shotgun Inc. (2013) ja Caveman Chronicles (2018), millest viimane sai kõlapinda ka Eesti Muusikaauhindadel Aasta Metalalbumi nominatsiooniga.

Muusikavideotel on bändi jaoks oluline koht, sest tänu esimesele Youtube’i üles laetud videole liitus bändiga solist Karl. Lisaks on nende lugu "Gravity" internetis hoopis oma elu elama hakanud ning Youtubes juba üle 250 000 vaatamise kogunud. Millest kolmandik USA-st ja Brasiiliast.

KASCHALOT (est)

Kaschalot on Tallinna instrumentaalset math/post rocki viljelev nelik. Nende muusikas melanhoolia ja popi piirimail kõlavad kitarrimeloodiad segatud ideaalselt raskete kitarririffide ja trumminüpeldamistega ning mitmekesiste loo struktuuridega.

Bändil ilmus äsja ka video oma loole "Whale Sounds". Kuula-vaata-naudi!

PEDIGREE (est)

Äsja 25ndat tegutsemisaastat tähistanud industrial-metal masin PEDIGREE saab ajaga vaid hoogu juurde. Oma viimase plaadiga "Standard Sundown" tunamullu Eesti Muusikaauhindadelt nopitud juba teistkordne "aasta metalalbumi" tiitel, värske koosseis ning aina massiivsemaks muutuv kõlapilt annavad selgelt tunnistust tõusvast joonest.

Pedigree anno 2019 ei tiksu kui viimase piirini üles keeratud peen kellamehhanism, vaid sammub tavotiselt ränkrasket takti, mis tambib kuulaja kaelani maasse, ja veidi veel.

Lisaks klassikalisele kullafondile esitleb bänd Laagris värsket singlit sügisel ilmuvalt uuelt albumilt.

METRO LUMINAL (est)

Äsja 30ndat juubelit tähistanud Eesti Rockilegend Metro Luminal, kes läbi nende dekaadide ja erinevate koosseisude on suutnud tänaseni jätkata omanäolist eestikeelsele publikule orjenteeritud meloodilist poeesiaga flirtivat sõltumatut põhjalarocki.

Metro Luminal sai alguse 1998. aastal, kui täna on bändi originaalsest koosseisust alles jäänud vaid kaks liiget: kitarrist Rainer Jancis ning basskitarrist Kalle Nettan. Luminal on uue hoo ja hingamise saanud koosseisuga, kuhu kuuluvad: Robin Juhkental – vokaal, Rainer Jancis – kitarr, Kalle Nettan – bass ja Marko Atso – trumm.

Robin Juhkental ei ole ilmselt muusikasõpradele sugugi tundmatu tegelane. Noormees esindas 2010. aastal Eestit Eurovisionil.

WOE UNTO ME (BLR)

Woe Unto Me tuleb Valgevene läänepoolsest linnast Grodno, kus bänd 2008. aastal loodi. Praeguseks on nad välja andnud kaks plaati atmosfäärilist doom metalit: "A Step Into The Waters Of Forgetfulness" (2014) ja "Among The Lightened Skies The Voidness Flashed" (2017). Woe Unto Me massiivse ja rusuva muusikaga saab tutvuda looga "Triptych: Shiver, Shelter, Shatter"

SONS OF STAN (EST)

See kollektiiv viib kuulaja mürisevale ränderetkele tulipalavasse kõrbesse koos nelja sõbra ja pudeli hägusa, aga kange napsiga. Eufooriline annus lõunaosariikide rasket bluusi segatud põhjamaise kargusega, kitarririffide kõrbetolmu hajudes jääb meeltesse bassi- ja suitsusegune järelmaitse.

Hetkel salvestab bänd oma esimest kauamängivat ja suur osa sellest tuleb ettekandele ka HRL-i laval.

SWAMP MINE (EST)

Swamp Mine - soine litakas rasket rokki! Instrumentaal-vokaalne jõud, mis üheaegselt lõhub ja ühendab. Mudast nõretavad võimsad rifid, jõuline vokaal ning massiivne ja konkreetne kõla saavad kokku raskekõlaliselt lenduvas stoner-metalis, mis raiub läbi nii kurbusest kui rõõmust, masendusest ja eufooriast, kus kuulaja eksitatakse sootuledega meelitades õigelt rajalt, et ta seejärel halastamatult mülkasse tõmmata.

DARK FUNERAL (SWE)

Rootsi rikkaliku metal-skeene üks silmapaistvamaid bände, mis alustas tegevust 1993. aastal teise black metali laine harjal. Dark Funerali tõus tippu oli kiire. Esimene album "The Secrets of the Black Arts" tegi bändi nime tuntuks kogu maailmas ning nimilugu jõudis ka sellal peamiselt muusikale pühendunud MTV eetrisse.

Dark Funerali looming on rõhutatult satanistlik ja asutajaliige Lord Ahriman on aktiivne LaVey satanismi praktiseerija. Nüüdseks on Dark Funeral välja andnud kuus stuudioplaati, tuuritanud 45 riigis ja on lisamas nimistusse Eestit - siia jõuavad nad esmakordselt.

DREADPIN (EST)

2008. aastal loodud punt, mille muusikat iseloomustavad groovy'kad rütmisektsioonid ning progressiivsed ja looklevad kitarrikäigud. Nende peal voogavad vokaalid räägivad maailma(de)st mis on ja mis võiks olla.

AUTISM (LIT)

Autism tuleb Leedust ning mängib filmilikult kaasa haaravat post-rocki ja -metalit. Autismi kolmas kauamängiv Film Noir (2017) on meelemürkidele ja vaimsele ning füüsilisele vägivallale keskenduv oopus, mis maalib meie silme ette kaadrid inimkonna pahupoolest ning toob kuulaja kõrvade vahele inimeste igapäevased kannatused. Ränk ja vabastav katsumus, esmakordselt Hard Rock Laagris!

WYRM SUB TERRA (EST)

Tegemist on Eesti thrash-metal-trio, vana kooli kogemuse ja kompromissitu suhtumisega meeste karm helilise eneseväljendusega, millel õnnestub 1980. aastate äärmus-metali vaimule truuks jäädes ometi kõlada värskelt ja ainulaadselt. Wyrm Sub Terra on nagu salapärane madujas loodusjõud, mis pärast pikka und oma ürgset pead kergitab, nii et mandrid vanguvad

METSATÖLL (est)

Eesti folk-metali uhkus Metsatöll pole Hard Rock Laagri publiku jaoks tundmatu suurus ning kõik, kes on nelja soega koos loitsunud ussisõnu "Vigala veripunased" teavad, et just uduses öises jõekäärus hakkavad kõnelema kaugemad ajad ja igapäevasest sihitust rahmimisest saavad olulisemaks jäljed, mida mööda me kõnnime ning mis me endast teistele jätame.

Äsja 20. sünnipäeva tähistanud Metsatöll jutustab uue albumiga "Katk kutsariks" Eesti lugu, mis ulatub hämaratesse aegadesse kui teati, et sügisel kütiselt või alepõllult vilja lootmine ei olnud iseenesestmõistetav. Läbisaamine heade hingede ning abivaimudega andis meie küladele kindluse, et meie hõimul on ka talvel, mida süüa ning millest elada. Lugusid, millest laulda.

Kirg, millega tänavu kahekümnendat juubelit pidav Metsatöll eesti hõimude lugu jutustab, ei ole aastatega vaibunud. Ansambel usub siiralt, et muusikaga on võimalik maailma sümboolse "katku" eest päästa, et ka tuhande aasta pärast on auväärseid eesti ätte, kes uhkusega oma maad ning keelt, hiiepaiku ja kombeid pühaks peavad.

OCEAN DISTRICTS (EST)

Viieliikmeline Eesti instrumentaallbänd Ocean Districts teeb rasket ja progressiivset sludge elementidega post-rocki. Oma 2014. aastal ilmunud debüütalbumiga „Expeditions” lõi bänd heli mis supleb elegantses ilus, kuid pakub samas ka jõulisi ning hoogsaid rusikalööke.

Sügisel ilmunud EP „Doomtowns” on hüpe edasi ja laiendab bändi debüütplaadilt tuttavat atmosfäärset helipilti. EP nimi on inspireeritud tuumakatsetustest, mida Nõukogude Liit ja USA külma sõja ajal läbi viisid. „Doomtowns” esitab kuulajale viis laulu, mis uurivad hoolikat tasakaalu õrnade meloodiliste käikude ja räbaldunud riffide vahel, pakkudes ka mõtteainet minevikus aset leidnud sündmustele, millel on kestev mõju tänaseni.