Eesti Raskemuusikaliit koondab enda alla kõik raskemuusika alamliigid. See tähendab, et liitu kuuluvad lahkesti ja samavõrra tähtsateni nii näiteks rokk ja punk kuni tumeda elektroonilise muusikani välja. Loomulikult on kaasatud ka kõik sinna vahepeale jäävad raskemuusika alamliigid.
Ott Evestus kirjeldab, et läbiviidud raskemuusikaküsitluses osales 136 bändi, kelle tegemistega oli seotud 578 inimest. "See küsitlus oli üks esimesi liidu ettevõtmisi, seega me sel hetkel võib-olla ei jõudnud kõikide bändideni. Kuid me kutsusime vastama veel inimesi, keda me ise teame aga ei olnud veel vastanud. Seega lõpuks saime kokku umbes 200 bändi." (Loe tulemuste kokkuvõtet SIIT!)
Kaks suurimat probleemi, mis küsitluses väljajoonistusid oli muusikute mure Eestist välismaale murdmisel ning albumite avaldamisega seotud protsessid. Alates sellest, et leida vahendid albumi salvestamiseks ja avaldamiseks, lõpetades sellega, milline on albumi väljund.
"Eestist välja saamine on raske. On näha, et need bändid, kes juba on esinenud välismaal, on esinenud päris palju ja kes ei ole, ei ole üldse. Kui sa selle sammu juba teha saad ja piiritaha jõuad, läheb asi lihtsamaks. Siis tuleb nagu sein eest ära, et ei olegi nii raske ja keeruline," kirjeldab Ott Evestus.
Teine küsimus, mis muusikute seas valusalt esile kerkib on: punnitame albumi valmis, aga kuhu see läheb või mis sellest saab? Evestuse sõnutsi on album maamärk, mis peaks kuuluma iga tõsiseltvõetava bändi plaanidesse. "See näitabki bändi tõsiseltvõetavust. See näitab, et te võtate asja tõsiselt ja olete pühendunud," räägib ta. Albumite puhul tuleb aga jätkata selle turundamist, ma välismaale. Näiteks pakkuda ajakirjanikele kuulamisvõimalust ning loota arvustusele. Videodki võivad saada kajastust. Singlid üldjuhul kuigi kaugele ei purjeta.
"Kõik tuleb ikkagi läbi tutvuste ja ühenduste. Sellepärast me oleme ka nii palju rõhku pannud Tallinn Music Weekile, et kutsuda siia kohale välisdelegaate, kes on just raskemuusika suunaga agendid ja promootorid. Et nemad näeksid Eesti bände ja, et Eesti bändidel oleks võimalus neil hõlmast kinni haarata, rääkida ja ennast tutvustada," lisab ta.
Saatejuhid uurisid, miks peaks mõni välismaa festivali korraldaja tahtma oma üritusele tundmatut bändi Eestist? "Kui vaadata Euroopa raskemuusika kaarti, on väga palju stagnatsiooni. Bändid kipuvad väga ühtemoodi külama. Nad tulevadki ja otsivadki sellistest kohtadest nagu Eesti mingit värsket võnget. Festivalid tahavad sellega ka lüüa, et meie avastasime sellise bändi, kes kõlab hoopis teistmoodi kui kõik teised bändid," selgitas Evestus.
Üks ütlemata oluline koht, kus suhteid luua ja end näidata on 4. mail Paavli Kultuurivabrikus, kus toimub juba teist korda Raskemuusikaliidu esitluspäev. Uut materjali tutvustab kokku suisa 11 bändi. Pilet maksab pelgalt 10 eurot ning alla 16-aastastele on sissepääs tasuta. Uksed avatakse kell 17 ning esimene bänd vallutab lava juba 17.40. Igal bändil on 20 minutit lavaaega. "Igaüks ise otsustab, kuidas oma aega sisustab: kas mängib neli lugu, näitab muusikavideot, annab intervjuud või teeb etendust. Meie anname neile lihtsalt ruumi," kirjeldab Ott.
"Esitluspäev on hea võimalus tulla kohale, veeta seal näiteks 2-3 tundi - juba näed kuut bändi ja juba tead, mille vastu sul huvi on. Kõik bändid müüvad kohapeal ka oma uusi albumeid. Hästi kiire ja mugav võimalus saadsa ülevaade omaenda silmade ja kõrvadega!"
Lisainfo Eesti Raskemuusikaliidu 2. esitluspäeva kohta leiad SIIT!
