"Artikli põhikaal oli tegelikult selles, et bändid ei ole enam populaarsed," selgitas Nestor oma intrigeeriva kirjatüki sisu. Ta tõdes, et kui vaadata tänaseid edetabeleid, mis mõõdavad nii lugude kui plaatide populaarsust, tuleb sealt bände tikutulega taga otsida. “Äkki on küsimus hoopis selles, et bände pole edetabelites, sest rokkmuusika kui selline ei ole hetkel lihtsalt populaarne,” spekuleeris ta.
Kristjan Rabi pakkus välja, et voogedastusplatvormid ja nende noored kuulajad on muutnud muusikamaastiku, kus soolo popartistid saavad rohkem tähelepanu. "Lapsed ja noored on peamised kuulajad, kes kuulavad ühte lugu 100 korda päevas. Sinna bändidel ei olegi tegelikult võimalust sisse suruda," tõdes Rabi.
Nestor ei välistanud seda võimalust, kuid lisas: "Bändid teevad ju ka popmuusikat, aga neid ikka ei ole edetabelites." Tema arvates on rokkarite harjumused lihtsalt teistsugused: "Ma arvan, et rokkmuusika kuulaja läheb ja ostab vinüülplaadi ning kuulab seda oma väga heast helisüsteemist."
Rabi küsis irooniliselt, et kas EMOR peaks arvesse võtma ka seda, mitu korda keegi oma vinüüli kuulab, vastas Nestor muigega, et rokkmuusika austaja ei kuulaks nagunii ühte lugu järjest sada korda, nagu seda teevad noored.
Robert Kõrvits lisas, et tema arvates on rokkmuusika endiselt elujõuline kontserdimaailmas, kus festivalide lavadel näeb peaesinejatena suuri rokkbände nagu The Cure ja Foo Fighters. Nestor möönis, et bändidel on selles valdkonnas veel oma koht, kuid isegi siin on bändide osakaal langemas: "Ka selle edetabeli tipus on bändide ja rokkbändide osakaal tasapidi vähenenud.”
Kõrvits tundis huvi, et kes siis hetkel kõige usinamalt pileteid müüvad ning Nestor tõi välja nimed nagu Taylor Swift, Bruce Springsteen, Beyonce ja Coldplay. Isegi kui mõni neist on bänd, siis pole nende edu seotud mitte niivõrd rokkmuusikaga, vaid pigem laiema popkultuurilise nähtusega.
Siim tõi arutellu ka tehnoloogia mõju. Nimelt tänapäeva noored kuulavad muusikat peamiselt earpodside või väikeste kõlarite kaudu, millest ei pruugi rokkmuusika kõige kvaliteetsemalt kõlada. Nestor arvas, et see võib olla ka üks tegur, miks rokkmuusika ei kõla tänapäeva striimingumaailmas sama jõuliselt kui popmuusika.
Rabi viskas omakorda õhku küsimuse, et võib-olla on asi turunduses – kui rokkmuusikat turundataks sama palju kui popmuusikat, kas see oleks sama populaarne? Nestor tõdes, et sotsiaalmeedia ajastul on sooloartistide promomine tunduvalt lihtsam. "Sotsiaalmeedia on selline pudelikael, kus sul on kergem inimest viia kokku ühe inimesega kui kolme, nelja või viie liikmelise grupiga," nentis ta ja selgitas, et bändide puhul on vajalik liikmete pidev koostöö, mis muudab kiire ja operatiivse suhtluse keerulisemaks.
Vestluse lõpuks tõdes Robert Kõrvits tabavalt: "Rokkmuusikal pole tegelikult häda midagi, ta pole lihtsalt enam nii popp kui ta oli 60ndatel, 70ndatel või 90ndatel ja kas peakski?"
Kuula täispikka intervjuud allolevast heliklipist!