Oma ropu suu, humoorikate laulusõnade ning 80ndate gläm-metal elustiili parodeeriva imago poolest tuntud bänd ei hoidnud ka Tallinnas ennast protsentigi tagasi- poolteist tundi sai näha paljaid rindu, kuulda nilbeid nalju ja ülepandud 80ndate glämmi.
Kontserdil oli bändimeeste nalja ja juttu kuulda muusikaga pooleks: näiteks pärast esimest muusikapala jutustati publikule sellest, kuidas Steel Pantheri kidramehe Satcheli vanaema töötas kunagi Eestis prostituudina ja küpsetas lastelastele amfetamiini.
"Pole mitte midagi paremat kui end purju juua ja narksist pilve tõmmata," naljatles bändi laulja Michael Starr ja läks edasi looga "Party like tomorrow is the end of the world", mis võiks olla sama hästi kui selle bändi moto.
Lisaks rajudele naljadele ning peole ja pillerkaarele sündis ka "südamlikum" hetk, kus Stix vahetas oma trummid klahvide vastu ja üheskoos hakati rokilugude asemel ballaade esitama. Lavale kutsuti tütarlaps esireast, kes istus lava keskele ja iga bändiliige esitas talle improviseeritud ballaadi, mille sõnad olid muidugi Steel Pantheri meestele kohaselt üle pandult nilbed. "Ma tunnen su tussu lõhna ja ma nutan sest ma tahaks seda süüa," ütles näiteks Starr kui ta kontserdil oma pea nukralt tüdruku sülle asetas.
Ühel hetkel kutsus bänd lavale ka Leedust pärit noormehe, kes laulis ära terve "Death to all but metal" loo.
Nende karakterid, show ja huumor on kõik kahe ringiga üle võlli keeratud ja seda tuleks kindlasti meeles pidada kui Satchel järgmisel kontserdil sinu tüdruksõpra keppida lubab. Kuigi, tegu on ka päriselus parajate naistemeestega ja kui nende üleskutse peale, mida hiljem võib huumoriga õigustada, keegi rinnad paljaks võtab, siis bänd seda kindlasti pahaks ei pane.
Ka Tallinnas oli vast üks meeldejäävamaid hetki, kui "17 girls in a row" loo ajaks kutsuti lavale tosin tantsivat naist, kellest silmapaistvaim oli kindlasti paljaste rindadega lesbi-paar, kes veel viimastena lava peale omavahel amelema jäid ja keda turvatöötajate abiga lavalt minema juhiti.