SUUR LUGU: Lüürikavideod Youtube'is - artistile häbi või teene?

“Üldse tehakse tänapäeval ainult telefoniga videosid, arvatakse, et see on lahe, et näeb kiire ja odav välja. Ei ole. Ja tuntud Eesti muusikud, kes teevad halva kvaliteediga lüürikavideosid, piinlik on!” rääkis Evestus Rock FM-ile antud intervjuus, kes on 10 aastat oma lugudele muusikavideosid käianud ning nende kaudu oma abikaasa Gretega fantaasiamaailmat siia reaalsusesse toonud.

Kas lüürikavideo postitamine YouTube'i on artistile häbi või kuulajale teene?

Produtsent Martin Kivi arvates on lüürikavideod ilmselt mööduv nähtus, kuid nendib, et see on oluliselt kergem väljapääs produktsiooni suhtes. Laulja ja laulukirjutaja Taivo Madsen leiab, et raha on määrav faktor. "Parem teha korralik lüürikavideo (maksab ainult produktsioon) kui halb muusikavideo (maksavad näitlejad, transport, filmitiim, järeltöötlus jne)." Madseni arvates on enamik Eesti muusikute poolt jagatud lüürikavideosid korralikud.

"Vahe tekib juba seal, et lüürikavideo mõte on tekitada inimesele vajadusel võimalus vaadata lugu koos sõnadega - that's it. Muusikavideos on olulisem tekitada mingit visuaalset elamust. Ehk siis kokkuvõtteks üks on sisuliselt abivahend, mis loole suuremat lisaväärtust ei anna aga teine on abivahend, mis võib loole pakkuda õigesti tegutsemise korral visuaalse lisaelamuse," ei arva Madsen, et üks või teine halvem oleks, kui video on teadlikult tehtud.

Cool D ehk Priit Kolsar nõustub Madseniga. "Ma julgeksin väita, et papp on ikka peamine faktor! Kes siis ei tahaks igale loole korralikku videot, või noh vähemalt mõnele peamisele singlile? Ikka põhimure on alati finatseerimises. Ja ega need kuldsed režissöörid pole ka lõputult nõus "tasuta" tegema. Ja ongi nii, et kui pole antud hetkel võimalik videot teha, siis tehaksegi lüürikavideo, et saaks vähemalt oma loo kanalisse üles panna."

Piir on hägune

Üks kommenteerija avaldab arvamust, et piir muusikavideo ja lüürikavideo vahel on tegelikult juba hägune. "Vähemalt laia maailma osas nähakse kohati lüürikavideo kallal rohkem vaeva kui "päris" muusikavideoga. Ja paljud lüürikavideod on ka etemad kui kahe-kaadri visuaal singliloo järgi pillimängu imiteerivatest muusikutest," mõtiskleb "Muusikute infovahetuse" Facebooki grupis üks muusikahuviline.

"Mina pigem tõmbaks vaevanägemise piinlikkuse joone sinna, kus tehakse YouTube'i videopostitus staatilise pildiga loo taustal, samas kui võiks vähemalt juba siis laulusõnadki lihtsate movie-maker'i transitsioonidega kasvõi liikuma panna," lisab ta.

Meister Jaani arvates jällegi pannakse videod YouTube'i ainult levi eesmärgil. "Mingi pilt peab seal ju taustaks olema, kuna ainult heli ei saa YouTube’i panna. Ja siis hakkadki üleslaadijana mõtlema, et "no võib siis juba laulusõnad ka alla jooksma panna" ehk siis, need lüürikavideod ei olegi mõeldud asendama muusikavideot, vaid on mingi hoopis muu teema," sõnab parmupilli meister.

Eesti Laulul esinenud Vaje liige Hans Noormets leiab hoopiski, et "ägeda asja tegemiseks pole suurt raha vaja". "Idee on ikka see, mis loeb. Nutti on tarvis," lisab produtsent ja laulukirjutaja.

Muusikakriitik ja ajakirjanik Mart Niineste arvates ei näita plaadifirmaga muusikud mingisugust taset ega eeskuju. "Vähemalt mitte kunstilises plaanis. Plaadifirma loeb raha ja kui saab ka ilma korraliku videota artisti müüa, siis nii ongi. Lisaks on taoline artist reeglina pelgalt käpik-interpreet, mitte autor-esitaja ehk siis temas endas pole - erinevalt Evestusest - seda valu ega nägemust, milline laul ja miks peab saama just sellise audiovisuaalse tervikkuju."

"Lüürikavideo kui arvutianimatsioonist säästuvariant?" küsib Niineste ja arutleb: "Oleneb teostusest. Lihtsalt meenutan, et kui 00ndate keskel tuli MTV Baltic, tehti meil kolme sorti muusikavideoid sinna - A-kategooria omad tegid kallist kräppi, B- ja C-kategooria omad kas just animatsiooni või käepäraste vahenditega kunsti. Ja mingid vanad meelelahutusärimehed rääkisid üldse, et muusikavideo on nii kallis asi, et sellel pole üldse mingit mõtet."

Universal Music Baltics'i esindaja Leen Kadakas:

Lüürika versus tavalise muusikavideo otsused taanduvad eelkõige kindlasti eelarvele ja milliseid investeeringuid ollakse nõus artisti tegema.

Lüürikavideod on eriti popid tänu YouTube'i populaarsusele ja et neid saab teha kiirelt ning väiksemate kuludega. Klassikalise nn. muusikavideo tegemine on kindlasti kallim ja ka aeganõudvam, singli reliisimine on selle kõrval palju kiirem protsess. Ka mitmete rahvusvaheliste giga-artistide puhul pannakse singli-reliisile juurde lüürikavideo, et samal ajal olla kõigis muusikat edastatavates keskondades ja tavalise muusikavideo otsus tehakse hiljem – et singlile hoogu juurde anda või kui singlil läheb väga hästi, et visaalse poolega seda veel uuele tasemele tõsta.

Korralike muusikavideote tase on väga kõrgeks läinud ja niisama muusikavideot muusikavideo tegemise pärast pole mõtet teha, korralikul muusikavideol ei ole ka teledes enam regulaarset väljundit, et sellele panustada. Samas on võimalik ka väga korralikke muusikavideosid teha suhteliselt soodsalt – aeg ehk ongi siin see põhiline faktor, kuna muusikavideo tegemisega on enamasti suurem hulk inimesi seotud, kes kõik oma aega väärtustavad.

Kohalike artistide puhul on tihti mulje, et panustatakse korralikku videosse, aga kõik muu jääb tähelepanuta – selle asemel võiks hoopis planeeritud summa kulutada muusikaproduktsiooni või ka promosse. Lihtsalt muusikavideo ei vii artisti kuhugi, kui seal juures ei ole korraliku promoplaani ja süsteemset tegevust.

Universal Music on oma kohalikele artistidele teinud erinevaid versioone. Viimasel ajal oleme proovinud ka lüürikavideo puhul panustada rohkem liikuvasse pilti ja tulemus on justkui midagi vahepealset, mitte seisukaadril sõnad ekraanil:

Youtube'is nii lüürika- kui ka muusikavideotega vaatajanumbreid purustanud muusik Karl-Erik Taukar on seisukohal, et head lüürikavideot on parem vaadata kui kehva muusikavideot. "Lüürikavideo tegemise üks põhjuseid on ilmselt ka see, et kui artist seda ise välja ei anna, riputab selle üles keegi teine ja sel puhul sõltub kvaliteet juba isetegija oskustest. Reeglina ilmub YouTube'i ka väga vaadatud originaalvideotele alternatiiviks mõni isetegevuslik lüürikavideo, millele koguneb omajagu vaatamisi," arutleb kaks täispikka albumit välja andnud muusik ja lisab: "Seega tundub, et publiku huvi nende vastu on tänaseni suur, mis paneb ka artiste neid jätkuvalt avaldama."

"Tõsi, sa ei kuule tihti rääkimas inimesi neid rabanud lüürikaklippidest, küll aga headest muusikavideotest, mis loole kindla peale olulise lisaväärtuse annavad," sõnab teema lõpetuseks Karl-Erik Taukar.