Tanel Padar: seda aega, kui bändimehi nägin rohkem kui elukaaslast, ei igatse

Värskelt Padari töötluses ilmunud "Tähti üheks õhtuks" loos on sõnad: öösel kaua-kaua pean bussis tukkuma. Rock FMi saatejuht Robert Kõrvits uuris seepeale, millised olid Padari traditsioonid, kui nad bändibussiga esinemiselt tagasi sõitsid?

"Traditsioon oli see, et kui ülejäänud olid väsinud ja magasid, siis mina olin ainsana üleval ja pakkusin seltsi bussijuhile, kes õudselt "hindas" seda iga kümne minuti tagant metsapeatuse tegemist," muigas Padar. Kas Padar oli toona jauraja, ta ise hinnata ei oska: "Sel hetkel ennast kõrvalt ei näinud. Aga hommikul oli tunda küll, et sai natuke palju."

Padar meenutab, et kõik väljasõidud ikkagi algasid ja algavad ka tänapäeval paljudel bändidel bensiinijaamast. "Tol ajal varuti siis endale igasugu põnevat kraami, et sisustada seda aega, et sõita näiteks Eesti teise otsa ja meil käis pidev arvepidamine, kes viimati Maaja ostis, kes viimati Nelli Teataja ostis. Kui ei suudetud otsustada, siis tegime kivi-paber-käärid. Aga need pidid meil alati värskena lugemiseks kaasas olema. Mina muidugi lugesin Nelli Teatajat, ma olin tol ajal nii noor;" rääkib Padar.

Kas ta ka igatseb sellist aega taga? "Jaa. Sellist tuuritamiset oleks lahe teha mingi periood, aga nii, et see kestaks aastakümneid nii, kus kodus said olla kaks päeva nädalas või et oma bändimehi nägid rohkem kui elukaaslast või pere, seda aega ma väga ei igatse. Ja enam pole ka selleks võimalusi," ütleb värskelt teise tütre saanud Padar.

Uue loo “Tähti üheks õhtuks” kohta on öeldud, et sellega sai Padar oma munad tagasi. Mida arvab sellest Tanel ise? "He-hee. Väga võimalik, jah. Kui see loo mõte lauale tuli, siis mul oli kohe pilt selge, milline see olema peab - mis häälestuses kitarriga ja kuidas mängida. Selles polnud küsimus. Teadsin, et olen selles hea olnud ja ma suudan seda veel teha, korrata."

Padar rõõmustab, et loo valmimisel oli Eric Kammiste ka pundis, kes aitas produtseerida seda. "See pole oma arranžeeringu poolest päris kümne aasta tagune Tanel Padar, seal on pigem sellist rifi ja harmoonia liikumist oluliselt huvitavamaks tehtud, kui ma ise oleks võimeline olnud oma mitteakadeemilise kitarristiharidusega. Iseõppimise suureks miinuseks on see, et ressursid on piiratud," tunnistab Padar.