Sämi repertuaari kuuluvad sadu ja kümneid tuhandeid kuulamisi kogunud hitid nagu "must ja valge", "mida ma teen", "mõista, mõista", "tulikuum", "jah või ei", "oled kuul" ja teised. Nüüd ka värskeim "soomaa". Kuigi noore artisti varasem looming on olnud õigustatult menukas ning selles on omanäolisus ja väljajoonistuv sõrmejälg artistina, võib just värskeima pala puhul tajuda sämi avanemist artisti, noore täiskasvanu ja poeedina.
Varasemalt on säm etendanud häbeliku, parimas mõttes nohikliku noormehe rolli, kes lauludes ka oma ebalevast maailmakompimisest, unistustest ja hingetuks tegevatest kogemustest musitseeris. Kogemata "kuul" sasipea nagu fiktiivne superkangelane, kes elab päeval üht, öösel esinedes hoopis teist elu.
Armas, kaasahaarav, kuid tajuda võis naiivsust, toorust, mida tunned liiga vara nopitud marja hapust järelmaitsest (see ei ole halb asi!). Nüüd näib vili olevat piisavalt päikest saanud ning lõpuks küpsenud, lennutades sämi uude ajajärku.
säm / Promofoto
Pala "soomaa" on melanhoolse kõla ja frustreeritud, kahetseva tooniga, milles esitaja peab justkui dialoogi, mille märklaud pendeldab tema enda ja kuulaja vahel edasi-tagasi. Sõnad on moraalitsevad, samas mõtisklevad, jagades õpetussõnu nii iseendale minevikus kui arusaamisi ja mõistmisi tulevikuks.
Sõnad kantakse ette terava täpsusega, maalides silme ette neis kirjeldatavad meelepetted ja sähvatused. Positiivselt mõjub ka vokaali "stackimine", ehk sama heliklipi kihistamise läbi korraga ettemängimine. See annab vokaalile dimensiooni, eemaldab pingestatud tooni monotoonse kõla ja imiteerib heliliselt mõtete peasisest tunnet.
Kui helikeel on maitseküsimus, siis ei saa ilma "soomaa" meisterlikke riime esile tõstmata. Kuigi kasutatud riimid on lihtsad, on need kindla rütmiga, arusaadavad, ega kõla sugugi kentsakalt või pingutatult. Sarnast nutikat, ilusat emakeelset sõnavalikut on ta oma loomingus näidanud ka varem. Sel korral räägib tulemus taas enda eest.
Paljude kohalike räpparite puhul võib tajuda, et suurest soovist riimida on tehtud kompromisse loo sisu osas ning mitmeid kohmakaid sõnavalikuid püütakse kuidagi kujundlikkusega vabandada. Tulemus paneb tihtipeale aga kukalt kratsima, sest riimimise eesmärgil valitud sõna punnitab kontekstist välja kui laua peal hapnema läinud kaanetatud kapsasalat.
Säm toob kuulajateni tõeliselt puhtad ja sisukad riimid, kus on mõeldud salmide sisule ning leitud selleks sobilikud sõnad ja kujundid. Erilise koha südames võitis ka pala nimilause "jalge all on soomaa". Tõeliselt nutikas kujund, millel on suur poeetiline väärtus.
Kiitust väärib ka fraasile "meenutused sähvides" lisatud terav, lõikav rõhk ning taustale lisatud effekt, mis jätab sõna "sähvides" esitamisel vaimusilma tõepoolest sähvatusliku tunde.
Seda, kuidas ja millal lugu tegelikult sündis teab ilmselt vaid autor ise, kuid võib spekuleerida, et värskelt keskkooli lõpetanud, ajateenistusse läinud ning suurte elumuutuste keskel olev noor muusik on saanud mekkida päriselu hoopis uues kastmes. Kogenud suhteid ja maailma hoopis teisti kui senini, õppinud tunnetama iseennast maailma ja end ümbritsevate inimeste suhtes ja kontekstis.
See on äratanud temas meeled, mis senini nooruse tooruse taha takerdunud on. "Soomaad" kuulates tekib tunne, et ühel päeval läks säm magama ning ärgates avas silmad hoopis uutmoodi. Kirgas, värskelt koorunud linnupoja effekt, kes esmakordselt munakoorest kaugemale näeb ning aplalt õhku ahmib, meeled ülestimulatsioonist kisendamas. Loodetavasti jätkab säm sügavate teemade uurimist ja lihtsakoelist ja selgesti mõistetavat avamist. Peeneid, pingutatud sõnu pole tarvis, kui käsitleda hellalt inimloomusele tuttavaid tundeid ja kogemusi.
"Edasi, liigud ainult edasi,
selja paned sirgu ja nüüd on ainult sedasi.."
Kuula, vaata lugu artikli päisest!