Eesti räpi värske hääl säm toob kuulajateni oma uue singli “kesköö paiku”, mis pakub humoorikat ja unistavat tulevikuvisiooni. Lugu juhatab sisse sämi järgmise kauamängiva ning näitab tema loomingulist, kergemat ja fantaasiaküllasemat poolt.
Sämi muusika peegeldab tihti tema autentsust ning oskust mängida huumori ja sügavate tunnetega. Täna ilmunud singel “kesköö paiku” on osa loomingulisest teekonnast, mis tähistab tema arengut artistina. Novembris möödub kaks aastat tema debüütalbumi ilmumisest, ja sämi plaan on hoida fännide kõrvus pidevalt uusi radu. “See lugu on vaid esimene samm suuremas projektis. Loodan, et mu järgmine album saab olema ühendus mu senise töö ja tuleviku vahel,” lausub ta.
“Kesköö paiku” tõmbab kuulaja kaasa kujutluspilti sellest, mida kõike võiks oma kallimale pakkuda, kui utoopilised unistused vaid teoks saaksid. “Räpparid tihti keksivad küll kallite rõivabrändide, autode ja rahaga, mida neil tegelikult pole. Ma ei ole kunagi sellist stiili tahtnud viljeleda. Kui ma lõpuks päriselt suudan endale selliseid asju soetada, siis küllap on õige aeg ka nendest rääkima hakata. Sellegipoolest on see lugu justkui manifesteeriv pala,” avab säm loo tausta. “Oma praam ja isegi Saaremaa ostmine on siin sümbolid – ma mängin nende kujunditega
ja näitan, et unistused ei pea olema reaalsusega piiritletud.”
Kui sämi varasem looming on triivinud pigem tõsisemal ja melanhoolsel kursil, siis “kesköö paiku” võtab ette teise suuna. “Tahtsin tõestada iseendale, et ma suudan ikka lõbusamat muusikat ka ikkagi luua. Ega ma ei hakka siin kokku midagi sügavat keevitama – ta on võrdlemisi lihtne lugu, kuulake sõnu ja nautige!” ütleb säm.
“Kesköö paiku” on muusikaliselt lõbus energiasööst, kuid selle taga paikneb sämi suur pühendumus õige biidi leidmisel. Loole sobiva instrumentaali otsing viis sämi Youtube’i, kus ta veedab tihti sadu tunde erinevaid biite läbi kuulates. “Paljud noored räpparid ja muusikud ei ole seda teed läinud ning pigem väldivad Youtube’ instrumentaale, sest nad on, kas osaliselt liiga lihtsad või alati väga kinda kõlaga. Ise olen õnneks selle otsimise peaaegu nagu enda spordialaks teinud, kus mõni päev kuulangi 300-400 instrumentaali tunnis ja nopin paremad sealt välja. Paari sekundiga saad tegelikult aru, kas biidil on jumet ja potentsiaali. See konkreetne biit sobis ideaalselt, et katsetada enda mängulisemat külge,” selgitab ta.
Loo lüürika sai kokku nii humoorikatest kujunditest kui ka keelelistest mängudest, mis tõstavad tema loomingus esile uue ja veidi helgema külje. Sämi sõnul peegeldab selline huumor ka tema isiklikku olemust ja elurõõmu. “Näiteks ütlen loos, et ‘ta on niivõrd kindel, et mul sõidab jälle katus... ja järgmine rida kõlab: katust mul ei ole, sest see on kabriolett.’ See on minu viis mängida ootamatute kujunditega, et kuulajad saaksid lihtsalt muusikat nautida.”
