Ivo Uukkivi meenutab oma teismeea pööraseid aastaid. „Mina tiinekana olin üsna… no “jube” on ka enda kohta imelik ütelda ju. Mul juba tiinekana tulid sigaretid ja alkohol, halb seltskond. Ma sattusin igasuguste pättide ja kurjategijatega kokku, kes vanglas lõpetasid või olid sealt tulnud," räägib ta.
Tema näole ilmub kerge muie, kui meenutab oma nooruspõlve julgustükke: „Põnev oli alati – uus maailm, baarid, restoranid, poetagused, peod, urkad, miilitsad ja nende eest ära jooksmine.“
Need kogemused kasvatasid Uukkivile iseloomu. „Ma arvan, et mul oli see teismeiga üsna piiri peal, et ei sattunud kuhugi, mingi suure jamaga hakkama ei saanud," mõtiskleb ta. Õnneks viis elu ta hoopis muusika juurde – algul punkbändi Kopli Otell lauljana ja hiljem legendaarse Velikije Luki ridadesse.
Uukkivi räägib ka oma keerulistest suhetest vanematega, milles peegeldub tolle aja kasvatuse rangus. „Minu vanemate vastu protest oli ikka kogu aeg. See füüsiline karistamine ja sellised asjad… et sealt tuli see, protest oli sees juba ammu," jagab ta.
Kasvatusmeetodid, mis tol ajal normaalsed tundusid, ei olnud aga Uukkivi meelest sobilikud neile, kes olid justkui uuest ajastust. „See kasvatusviis, mis oli tol ajal normaalne, see juba värskelt sündinutele ei sobinud või sel ajal sündinutele," selgitab ta.
Ent Uukkivi ei süüdista oma vanemaid, vaid mõistab nende väljakutseid. „Oleks vaja olnud edasi minna, aga ega siis vanemad ka ei teadnud. Nemad olid tulnud kust? Sõjast. Ja hakanud oma elu nullist üles laduma. Ja kuidas neid kasvatati – see oli ju veel karmim. Selles mõttes ei saa ette heita, et nad ei osanud. Mina ka ei oska praegu," sõnab ta.
20. septembril esilinastub film “Emalõvi”, kus Ivo Uukkivi mängib pereisa, kes on hädas oma teismelise tütrega. See tegelaskuju haakub hästi Uukkivi enda kogemustega, kus ta mässas oma vanemate vastu ja võimalik, et võis just sealt ammutada inspiratsiooni selleks rolliks. Film saab aga ootamatu pöörde, kui tema abikaasa ületab oma lapse päästmiseks igasugused piirid...
Vaata filmi treilerit!
