Koit Toome on küll elupõline "linnapoiss" olnud, kuid seda eredamad on mälestused maalt, vanaema juurest. Koit õhkab tänagi, et seigad tema lapsepõlvest tunduvad kui muinasjutt.
“Suved möödusid väga ilusasti, ma olen õnnelik tüüp, mul oli kaks vanaema, kelle juures ma siis vaheldumisi olin. Üks vanaema oli Keila-Joal ja teine vanaema oli Paides,” meenutas Koit Toome möödunud suvel Retro FM Hommikus oma helgemaid suvemälestusi.
Koit tõdes, et ühe vanaema juures olles soovis ta tegelikult olla teise juures ja vastupidi. “Kõik suvevaheajad olin ma ikka vanaemade juures,” sõnas muusik, kes vanaemade juures aja veetmist väga nautis.
“Paides on tehisjärv. Kui ma olin Paides vanaema juures ja veetsin seal suvel aega, siis ema on rääkinud, et kui ta tuli mulle sinna järve äärde järgi, siis ta selja tagant nägi, et mul olid süsimustad ujumispüksid ja selg oli täpselt sama värvi,” naeris ta.
Keila-Joal sõitis Koit Toome oma sõpradega ratastega, läbi sai vändatud kõik metsatukad ja kaunid paigad mere ääres. Kuna Koit oli poistest kõige noorem, siis alguses tal oma ratast ei olnudki, seetõttu lippas ta lihtsalt kondiauruga vanematel poistel sabas. Hiljem tegi Koit tööd ja ostis teenitud raha eest Kuldsest Börsist turistiratta, mille neljast käigust paraku vaid kolm töötasid. See aga südikat noormeest ei takistanud, sest sõprdega oli tarvis sammu pidada.
Koit on kogu oma elu olnud linnapoiss, kuid maal käimine oli tema jaoks alati meeldiv sündmus. “Vanaemaga ma käisin veel Viljandis ja Suure-Jaanis sugulaste juures. Mind visati jälle mingisuguses väikeses kohakeses õue. Mul olid juba poole tunni pärast seal sõbrad ja me kõik hängisime ringi, see oli kõik väga tore.”
Kuna Koit laulis lapsena Lydia Rahula poistekooris, sai ta taasiseseisvumise aegu väga palju välismaal reisida. Samuti meenutab ta aega, mil sai minna Saksamaale rahvusvahelisse noorte puhkelaagrisse. “Ma olin äkki seal kümneaastane või midagi siukest. See oli täiesti nagu muinasjutt. Oli tõesti ilus lapsepõlv,” lõpetab Toome enda meenutused helge noodiga.
