Sky Plus saatejuht Aili Sture sai ahistaja üle kohtus võidu: tuleb abi otsida ja mitte üksi olla

Kõik sai alguse aastal 2017, kui Aili kohtus Sky Plus @ The Club üritusel oma kolleegide sõbra Edgar Liivamägiga. Noored tegid tutvust. “Kuid see oli ka kõik. Kõik, mis edasi juhtus, ei osanud ma alguses midagi sellist kahtlustadagi, kui ühised tuttavad on sinu head kolleegid,” meenutab Sture. Tõepoolest, järgnesid kriminaalsed teod, ähvarduste ja ahistamise näol, rääkimata identiteedivargusest ning pidevas hirmus elamisest. Süüdistatu saatis noore naise kohta laimavaid teateid ning valesid ka erinevatesse meediaväljaannetesse. Üles seatud lõksu lõpuks astuti ning siis oli Ailil vaja tegeleda lisaks ka avalikkuse ning meedia suurenenud tähelepanuga. (Loe pikemalt SIIT).

Tänaseks on mees oma tegu tunnistanud ning kohtus süüdi mõistetud. Põhja Ringkonnaprokuratuur süüdistab 27-aastast meest ahistavas jälitamises ehk teise inimesega järjepideva kontakti otsimises ning muul viisil tema tahte vastaselt tema eraellu sekkumises eesmärgiga teda hirmutada või oluliselt häirida. Samuti süüdistab prokuratuur teda teise inimese identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, kui sellega on tekitatud kahju teise inimese seadusega kaitstud õigustele või huvidele.

30. jaanuaril kinnitas kohus prokuratuuri ja süüdistatava vahel sõlmitud kokkuleppe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Triinu Olevi sõnul taotles ta kohtult süüdistatavale karistuseks aastast vangistust. „Karistuseks mõistetud vangistust ei pööra kohus täitmisele, kui süüdistatav pooleteise aasta jooksul uut kuritegu toime ei pane. Seega kui ta jätkab sarnast ahistavat käitumist, mis täidab kuriteokoosseisu, saab kohus ta reaalselt selleks ajaks vangi saata. Lisaks peab ta tasuma kriminaalmenetlusega seotud kulud, mida oli pisut üle 1000 euro,“ ütles Olev.

Prokurör Triinu Olev selgitab, et vihakõne ja ahistamise vahe, või üldse ebameeldiva käitumise ja kriminaalsuse poole kalduva tegevuse vahel vahet tegemiseks on eelkõige kriteerium, kas see tekitab hirmu, või häirivaid olukordi, mis tekitavad tunde, et inimese turvalisus või heaolu võivad olla ohus. See võib toimuda ka telefoni või virtuaalmaailma kaudu. Ka Aili näeb, et olukord väljus väga kiiresti igasuguse normaalsuse piiridest: "See ei ole pelgalt kommenteerimine, mida ta tegi, vaid isikuvastane kuritegu."

Alles möödunud aasta alguses jõustunud seadusemuudatuse järgselt on ahistava-jälitava tegevuse eest karmim karistus, mis määrata võimalik kuni aastane vangistus või alternatiivina ka rahalise karistus. Aili Sture vastu väärteo toime pannud isikule määrati pooleteise aastane tingimisi karistus. "Ma olen otsusega rahul. See näitab, et sellistest tegudest niisama ei pääse. See ei ole minu teha, oma tegude eest tuleb vastutada," sõnab Aili.

Samasuguses situatsioonis inimestele kinnitavad kõik võimuorganid: esimesel võimalusel ning esimeste ähvardavate või hirmu tekitavate situatsioonide ilmnemisel tuleb pöörduda politseisse. Kui koheselt ei leita alust menetluse alustamiseks, on juhtum ametlikult registreeritud ning juhul kui probleem peaks korduma ei pea kõigega päris nullist alustama. Siinkohal peab silmas pidama, et kaebuseks peab tõesti olema alust, sest Eesti riigis on ka valesüüdistuse esitamine kuritegu. Koletu kogemuse ka omal nahal läbi teinud Aili kinnitab abi otsimise olulisust ja annab nõu ka teistele hädasolijatele: "Tuleb abi otsida, mitte üksi olla ja tuleb koondada enda ümber ka lähedased. See on kõige hullem - pidevas hirmus üksi elamine. Eesti õigussüsteem toimib. Ei maksa karta ja häbi tunda. Ohver ei ole vägivallatseja tegudes süüdi. Otsida keegi, kes valdab ja aitab juriidiliselt poolt."

Artikli valmimisse panustas ka Irene Kivi.