Sky.ee blogi: tagasivaade Jazzkaarele: võhikuna mööda džässirada

Oma esimeseks kontserdikogemuseks valisin ma Mälgandite perebändi kodukontserti. Jazzkaare enda sõnul on kodukontsert kohaks, kus publikus olevast inimesest saab just kui pereliige. Kontsert leidis aset vanalinnas asuvas pisikeses katusekorteris. Sündmuspaika viis mind rohelist värvi keerdtrepp ning kohale jõudes kinkis mulle umbes nelja aastane võõrustaja Raffaello. Tundub, et vastuvõtt oli tõesti nagu pereliikmele omane.

Kohe oli algamas minu esimene kontsert Jazzkaarel. Bänd tuli lavale ja hakkas mängima. Võpatasin, sest juba esimesed noodid andsid märku, et tegu on millegi fantastilisega.

“Tere, meie oleme Mälgandite pereansambel,” laususid nad peale esimest lugu ning rääkisid  kuidas nende kollektiiv kokku sai. Kuigi ma džässist mitte midagi ei teadnud, siis panin silmad kinni ja lihtsalt nautisin. Kadusin just kui mingisse teisse maailma, millest ma enam välja ei tulnud. “Kas see ongi Jazz? “ küsisin ma endalt. Peaaegu peale igat lugu tegi esineja pausi, et enda külalistega vesteleda. See ei olnud lihtsalt kontsert vaid peaaegu nagu mõnus hubane kevadõhtu koos sõpradega, millel on juures veel üks teemant, milleks on džäss. Lisaks muusika nautimisele, oli külastajate võõrustamiseks laual vein, juust, leivad jpm.. Tõeliselt soe vastuvõtt. Peale imelise vastuvõtu, mida kodukontsert enda külastajatele pakkus, soovitan ma seda ka seetõttu, sest muusikud seletavad neil esinemistel ka tihti mängitavate lugude sündi, mis aitab võhikul palju kiiremini maailma sulanduda.

Järgmisel päeval võtsin ette kontserdi “Tormis jääb” Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel & Eesti Filharmoonia Kammerkoord dirigent Kaspars Putninš. Pean tunnistama, et antud kontsert oli minu arvates üks parimaid, mida viimase kahe aasta jooksul kuulnud olin. Sellel kontserdil oli omavahel kokku pandud Eesti traditsiooniline rahvamuusika koos džässiga. Veljo Tormise rahvaluulelisi tekste esitas Eesti Filharmoonia kammerkoor, kelle esitlus oli segatud parimate džässmuusikutega. Nii tekkis kooskõla rahvalaulust ja džässist. Panin silmad kinni ja kuulasin, sest midagi nii head polnud ma juba pikemat aega nautida saanud. Panna omavahel kokku rahvaluule koos džässiga, on väga suur töö, kuid tulemus oli imeline. Tundus, et sellise kontserdi kuulamiseks ja arusaamiseks oligi vaja lihtsalt kohale tulla- see oli väärtuslik kombo, mis puudutas ka minusugust võhikut pealaest jalatallani.

Et enda võhiku staatust veidigi parandada, siis leidsin, et pean külastama Jazzkaare raames ka mõnda välisartisti. Selleks sai USA trompetimängija Ambrose Akinmusire. Antud kontsert osutus minu jaoks samuti täiesti omaette uueks elamuseks, kus sain tunda džässmuusikast tulenevaid improvisatsioonikõlasid. See oli muusika, mis just kui helises.  Kõik oli fantastiline! Siiski oli antud kontsert minu jaoks esimeseks korraks kui pidin tundma end selles muusikas täieliku võhikuna. Kuigi ma teadsin, et džässmuusikas on kombeks soolode vahele kerge aplaus lisada, siis ei tulnud see mulle kordagi kontserdil iseseisvalt meelde. Isegi kui teised seda mulle meelde tuletasid, siis olid need soolod mu nii enda mõtetesse viinud, et kiirelt reageerimine osutus pigem raskeks variandiks. Nii ma tundsin vähemalt kolmel korral piinliku hetke, et minu kaks kätte omavahel kokku ei läinud sel ajal kui kõikidel teistel.

Minu Jazzkaare vallutamine lõppes linnaruumiprojektiga. Pean tunnistama, et see oli ainuke kord kui sellel festivalil pettuma pidin. Miskipärast leidsin ma, et linnaruumiprojekt, mis on koos Kohvifestivaliga on üheks parimaks valikuks. Saab ju džässi ja saab kohvi! Tundub nagu ideaalne kombo, kuid kahjuks ülerahvastatud Kultuurikatlas oli bändi vaevu kuulda ning lähemale minnes pidi arvestama, et keegi tuleb paratamatult sinu lähedale, et rääkida mõnest uuest kohvimasinast. Kui ei tulnud minu kõrvale muusika nautimise ajal müügimees või klient, siis olid selleks lihtsalt kümmekond isikut, kellele ma teele ette jäin. Vähemalt oli plussiks see, et seal ei pidanud ma ennast tõestama, sest ilmselgelt ei olnud ma Kohvifestivalil enam ainuke džässivõhik.