Iisraelis elava ja töötava Eesti saadiku Sulev Kannikese sõnul arutati pärast Iisraeli Eurovisioni võitu, kas selleaastased pidustused peetakse Jeruusalemmas või Tel Avivis, kuid jõuti kokkuleppele, et ultrauskliku linna traditsioonide ja usu tõttu ei oleks seal saanud Eurovisioni korraldada.
Möödunud suvel kirjutati, et Jeruusalemma ülemrabi Aryeh Stern nõudis Eurovisioni korraldamisest loobumist Iisraeli kultuuri- ja spordiministrile saadetud kirjas. "Mina isiklikult arvan, et Iisraeli liik eelistaks selle võistuse korraldamisõigusest loobuda, juhul kui sellega kaasneb sabati rüvetamine," vahendas veebikülg Eurovoix.
Juudi usu järgi algab sabati pidamine mõni minut enne reedeõhtust päikeseloojangut ning kestab kuni kolme tähe ilmumiseni laupäevaõhtusesse taevasse. See tähendab, et reede õhtul ei oleks tohtinud Eurovisioni proove korraldada ning proovideta tuleks läbi ajada kuni laupäeval kell 22 kohaliku aja järgi algava finaalini.
Kui Jeruusalemmas valmistuti sabatiks palvetades, siis liberaalses, gei-pealinnaks tituleeritud Tel Avivis rõõmustati viimaste poolfinalistide üle, millega samasse õhtusse langes kohaliku "jaanipäeva" ehk aasta kõige lühema öö tähistamine. Sky.ee käis uuris enne sabatit, mis linn Jeruusalem on.
Jeruusalemm on koduks nii juutidele, moslemitele kui ka kristlastele. Jeruusalemma nimetatakse rahulinnaks ja kolme usundi linnaks. Mujalt maailmast on ilmselt päris raske leida sellist ajalooliste mälestusmärkide, traditsioonide ja kultuuri küllust nagu seal.
Linnas näeb igasuguseid ootamatuid detaile: oimulokkidega noormehed, sünagoogi kiirustavad musta riietatud mehed, araablased, kes kutsuvad teid midagi ostma, kuulipildujatega sõdurid, turistid ja palverändurid, kirikukellade helin ning palvusele kutsuva muezzini hääl.