Ai-ai, vitsa-vitsa! Maian tegi avalikult koolist poppi!

„Palava pudru“ lugu sündis Universal Musicu korraldatud laulukirjutamislaagris, kus osalesid artistid, laulukirjutajad ja produtsendid Eestist, Soomest, Rootsist ning Lätist. Lugu sündis sama grupi koostöös, kes on ka „Sinise leegiga“ taga - Tom Olaf Urb, Kaspar Kalluste, muusika poolele andis lisapanuse Soome produtsent Rafael Elivuo. Taustavokaali andis loole Tom Olaf Urb ehk Reket isiklikult.

""Palava pudru" räägib minu parima sõbranna armastusest ühe poisi vastu. Armastusest, millele ei tule vastust ja mille ümber keerletakse nagu kass ümber palava pudru. Ta rääkis mulle sellest ning kui Reketi, Kaspari ja Rafaeliga kokku saime, siis tundus mulle põnev kirjutada lugu hoopis kellegi teise vaatevinklist - rääkida kellegi teise lugu läbi oma sõnade. See on selline “lootus sureb viimasena” mõtlemislaad - olgugi, et poisil on teised mõtted ja teised tegemised, keerleb tüdruk ta ümber," selgitab Maian.

"Ma sain kutsuda siia inimesed, kes mulle päriselt meeldivad. Minu enda sõbrad ja tuttavad, see on nii äge, et nad tulid minu pärast siia kohale, sest tavaliselt ei ole nii. Olen harjunud koolis käima lihtsalt ja istuma pingis ja olema lihtsalt nagu üks kambast. Aga praegu ma tunnen, et kõik vaatavad mulle otsa, et jee, maian, good job. See on kuidagi meeliülendav!" pakatab Maian silmnähtavast rõõmust.

Kas suhteprobleemid on universaalsed? Kas see, millest sa laulad täna on äratuntav ka näiteks 40ndates inimesele?

"Jah, ma arvan küll, et on. Võib-olla need probleemid ja see ülemõtlemine kaob aastatega ära. Mitte, et ma oleks nüüd räigelt vana, aga kui ma olin veits noorem, siis kindlasti seda ülemõtlemist, ülepõdemist ja üleanalüüsimist oli palju rohkem."

"Nüüd kui midagi läheb luhta, siis mõtlen, et meh, vahet pole," naerab ta. "Aga nooremana on see ehk veidi raskem. Mida vanemaks saad, seda rohkem õpid asjadest mööda vaatama ja võib-olla just vanemas eas loodud suhted ka sellepärast on natuke püsivamad. Inimesed ju abielluvad ikkagi 30-aastaselt, mitte 15-aastaselt," selgitab Maian.

Plaadiesikas toimus neljapäeva hommikul ja arusaadavalt ei jõudnud Maian sel päeval kooli. Üha edukust koguva karjääri kõrval on Maian ju tegelikult lõpetamas ka 12. klassi. Kas üks teisele jalgu ei jää?

"Noh, mitte väga. Veits. Praegu ju ka tegelikult lasen kooli üle aga ma arvan, et prioriteedid peavad paigas olema," selgitab ta. "Mul on alati olnud nii enda peas kui vanematega sätestatud mõte, et kool on number üks. See, et ma muusikat teen on fun ja üli lahe, ma olen väga tänulik, et mul on selline võimalus, aga kool tuleb enne. Mul on vaja enne need asjad ära teha ja selle kõigega hakkama saada, siis tuleb kõik ülejäänu."

"Ka kõik intervjuud ja kohtumised püüan sättida kas enne tunde või peale tunde. Tänase ürituse puhul muidugi mitte," naerab ta. Maian avaldas, et kool on tema jaoks suureks prioriteediks ning mõlgutab edasi ka ülikooli mineku plaane, miks mitte näiteks Tartu Ülikooli psühholoogia erialale.

Oma suure eeskuju ja toetajana toob Maian kõige enam välja oma ema, kelle kohta ütles muiates "Baddest bi--h in the game!"

Viis kuidas Maian oma emast rääkis oli tõesti südantsoojendav ning on ilmselge, et neiu on oma ema üle uhke ja tänulik. Ka siis kui oleks võimalik korraldada ühe meeldiva inimesega, ükskõik kellega ja ükskõik kus üks tore sööming, siis selleks inimeseks valiks Maian ikka ja alati oma ema.

"Mul on palju iidoleid, keda ma tahaks näha, aga ma arvan, et ma viiks oma ema Balile. Ja teeks suure puuviljadest hommikusöögi ja oleks emaga kahekesi, nii, et mitte kedagi teist ei ole. Ja lihtsalt istuks ja räägiks temaga nii, et ei oleks mingit segavat faktorit. Et ta ei peaks mõtlema töö või laste peale. Vaid, et ta saaks ka korraks ennast vabaks lasta ja olla, et ahh, kui mõnus," kirjeldab ta.

"See on kindlasti üks asi, mida ma tulevikus kindlasti tahan teha, et viia oma ema kuskile, kus ta saaks lõõgastuda ja korraks mõelda oma asju," kirjeldab Maian, et kolme lapse emale kuluks üks mõnus lõõgastus väga ära.

Maian on värskelt 18-aastane, kuigi tegutsenud juba ajast kui oli 16. Selja taga on isegi Eesti Laulu kogemus. Noor neiu näib oma vanuse üle olevat uhke, ega püüa hetkekski olla keegi, kes ta sisemuses pole.

"Mulle meeldib see, et ma olen noor ja värske! Et mul on võimalus teha midagi uut, teistmoodi," selgitab ta.

Mis on aga suurim eelis olla noor, võrreldes juba küpses eas artistiga?

"Kindlasti see, et tood midagi uut areenile, julged võib-olla rohkem riske võtta, ja teiseks see, et kui saad mingite inimeste seas respekti, siis see on kuidagi kõrgem," arvab ta.

"Sest kui sa oled täiskasvanud, siis inimesed eeldavad, et sa juba tead, kuidas asjad käivad, aga kui sa oled noor, siis arvavad, et ah, tal läheb nagunii metsa. Aga kui läheb õigesti, siis kõik on nagu, damn, sa ei olegi lollakas," naljatleb ta. Surmtõsiselt, muuseas.