Hea teada! Personaaltreener Janika Koch-Mäe purustab levinud trennimüüdid

Parim aeg treeninguks on hommikul 

Janika Koch-Mäe sõnul ei vasta see lõpuni tõele, kuna väga palju oleneb see inimese enda elustiilist. “Kui ta ei ole üldse hommikuinimene, siis on üsna raske ennast hommikul trenni suruda. Seda on teaduslikult täitsa uuritud, mis on see imeline aeg treeninguks. Öeldakse, et see on pärast lõunat hoopis, siis on energiatase kõige kõrgem, füüsilised näitajad on pärastlõunal kõige kõrgemad. 4-7 või 4-8, seal vahemikus,” soovitab treener. 

Koch-Mäe sõnul ei ole hommikul trenni tegemine halb, talle endale meeldib näiteks päeva esimeses pooles trenn ära teha. Küll aga nendib ta, et hommikul ei ole inimesel tavaliselt väga palju energiat, kindlasti tuleks hommikuse trenni eel süüa. Lõpuks on oht see, et inimene ei jõua nii palju pingutada kui pärastlõunal. 

Tühja kõhuga trenni tegemisest ei ole mitte mingit kasu

Treeneri sõnul ei saa nõnda võita, et sellest ei ole mitte mingit kasu, küll aga on kasutegur madalam. “Treeningu tegemiseks on vaja energiat, ja selleks, et sa jaksaksid päriselt pingutada, selle jaoks on vaja energiat. Tühja kõhuga ei ole su treening kindlasti nii tugev.” Tema sõnul on näiteks jõusaalis hea vaadata, et kas sa suudad tühja kõhuga sama suuri raskusi tõsta kui muidu. Samamoodi näiteks joostes, kas tempo on keskmiselt madalam või tavapärane. “Ilmselt ei ole, sa väsid kiiremini ära.” 

Hommikul ärgates on inimese veresuhkru tase madal, kui siis jooksma minna, on raske ennast pingutama sundida. “See on selline piinav, sul võib tekkida tunne, et kui see nii õudne on, siis miks ma seda üldse tegema peaks,” räägib Koch-Mäe. 

Kui järgmisel päeval lihased ei valuta, siis pole trenn korralik olnud

See ei vasta treeneri sõnul tõele, ta on ka ise seda väga palju inimeste käest kuulnud. “Nad ei peagi olema valusad. Valusad lihased ei ole märk sellest, et trenn oli tõhus. Valusad lihased on märk sellest, et sul on olnud koormus natukene suur. Lihasvalusid tekitavad pisikesed mikrorebendid lihastes, mis on iseenesest normaalne, eriti, kui sa alustad trenniga.” 

Trenniga alustades või pärast pikka pausi on täitsa normaalne, et umbes nädala jagu on lihased valusad ja kanged. “Aga see ei ole see, mida peaksime taga ajama, see ei näita trenni tõhusust.” 

Treeningu pikkus peab olema vähemalt 60 minutit

Koch-Mäe sõnul ei pea alati sihtima tervet tundi. Lühikesem trenn on ikka parem kui mitte midagi. “Ka poole tunniga saab teha väga intensiivse kogu keha lihaseid haarava treeningu ära. Alati on mõtet ja alati on kasu.” Pigem hoiatab treener liiga pikkade trennide eest, harrastaja ei pea mitmetunniseid treeninguid ette võtma. “Me ei räägi sportlastest, aga ka sportlased jälgivad väga palju treeningu aega ja ei kuluta oma energiat asjata ära.” Kui liiga palju ja pikalt pingutada, siis on oht, et keha ei taastu lihtsalt ära järgmiseks päevaks, siis üldine pingutuse tase langeb. 

Spordijoogid aitavad peale treeningut taastuda

Treeneri sõnul on spordijoogid toitumispüramiidi tipp, tegelikult tasub vaadata, kas alumistel astmetel on kõik korras. “Nad ei ole sulle vajalikud, selles mõttes, et sa saad kenasti trennis läbi juues vett, peale trenni mingi valgurikas ja süsivesikurikas snäkk. Võileib muna ja tuunikalaga. Täpselt samamoodi ajab selle asja ära.” 

“Kui me räägime valgujookidest, siis nende mõte on pigem taastav roll, et anda lihastele piisavalt valku. Teine asi on need magusad joogid, mida kasutavad vastupidavussportlased, nendel on neid päriselt vaja, kui sa lähed jooksma maratoni, siis on ilmselge, et sa vee peal seda ära ei tee, sul jääb energiast puudu. Siis on vaja seda spordijooki selleks, et lõpuni vastu pidada.” 

“Tunnise trenni puhul ei ole see sulle absoluutselt vajalik, pool tundi enne trenni üks banaan, et sa saaksid need süsivesikud, mis aitavad sul trennis rohkem pingutada. Pärast trenni on selline valgurohkem võileib täitsa hea valik,” soovitab treener.